Reisiparvlaev Estonia väljus Tallinna sadamast 27. septembril 1994, pardal 989 inimest. Peatekil asus sõjaline veos, mis pidi läbi Rootsi minema teise riiki. Estonia uppus öösel tugevas tuules, mis polnud aga veel kasvanud tormiks. Uppumise kulg oli... dramaatiline. Laevad ei upu sellepärast, et puhub tugev tuul või et pardal on sõjaline veos. Kõik meremehed on merel näinud tugevaimaidki tuuli ja sõjalisi veoseid veavad paljud kaubalaevad. Kuid Estonia oli reisilaev ja see suunas kogu vastutuse otse valitsusele. Samal ööl alustati projekti, et peita nii laeva vrakk kui ka tõde. See ei õnnestunud. Tõde Estonia kohta on kirjas selles raamatus. Stefan Torssell läks merele juba 15-aastaselt. Tal on akadeemiline mereharidus ja laevakapteni haridus. Rootsi laevandusameti büroojuhatajana puutus ta kokku paljude hukkunute sugulastega, kes jutustasid oma loo. Seejärel algas aastaid kestnud uurimistöö. Selles raamatus kirjeldatakse iseäralikku laevahukku ja seda, kuidas 852 inimese surm kinni mätsiti. Estonia hukku ei ole mitte kunagi juriidiliselt analüüsitud. See on Stefan Torsselli kolmas raamat. Ta ise ütleb, et see on tema tähtsaim teos.Näita rohkem ...
Greifswaldi ülikooli uusaja professor Michael North (snd 1954) on alati vaadanud kaugemale ja teadnud, et mered mitte ei lahuta, vaid ühendavad inimesi. Suurema osa inimkonna ajaloost on just veesõidukid olnud ainuke tõhus vahend pidamaks ühendust ... meretaguste maadega. Uues raamatus astub Michael North pika sammu kaugemale eesti lugejale juba tuttavast „Läänemere ajaloost” (Varrak 2015, tlk Tea Vassiljeva). Merede ajalugu on esmajoones meresõidu ja kaubanduse ajalugu, ning koduste Euroopa veeteede kõrval on siin vähemalt sama olulised ka Aasia ja Aafrika mered ning maailmajagusid ühendavad ookeanid. Kuid kõneks on ka piraadid ja sõjamehed, looduseuurijad ja põgenikud. Maailmamere ajalugu on kaugemale pürgivate, sadamast horisondi taha suunduvate inimeste ajalugu, kes saavad üle pelgusest tundmatu ees ning liidavad maid ja rahvaid – alates esimesest paadisõidust soolastel lainetel kauges minevikus kuni ookeani kaitsmise ja säästliku kasutamise hädavajaduse tunnistamiseni tänapäeval. Avatus maailmale ja muutustele on alati olnud mereäärsete maade ja rahvaste suur võimalus ning eelis. Teaberikka raamatu lugeja avastab ikka ja jälle uusi tahke, mis sel moel näitavad suures plaanis ka Eesti ja tema rahva ajaloolise arengu tagamaid. – Anti SelartNäita rohkem ...
„Eesti rahva lugu” annab ülevaate Eesti ajaloost kaheteistkümne ja poole aastatuhande jooksul alates mandrijää kadumisest kuni tänase päevani. Loo keskmes on eesti rahvas, ent unustatud pole ka vallutajaid ja valitsejaid ning naaberrahvaste ... käekäiku. Raamat ei paku ühte sidusat jutustust, vaid peatub eesti rahva poliitilise ja kultuuriajaloo põnevamatel küsimustel. Üldinimlikust vaatenurgast joonistatud minevikupilt lähtub eesti rahvuslikust seisukohast, tegemata samas mööndusi käsitluse teaduslikus ranguses. Raamat kutsub üles pöörama enam tähelepanu oma juurtele – oma rahva ajalooga tutvumine tuleb kindlasti kasuks tänapäeva inimese hingele tema kiires ja pingelises elus.Enn Tarvel (sünd. 1932) on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo osakonna ja suurema osa elust töötanud Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Tema esimeseks uurimisvaldkonnaks oli Poola aeg Eestis (16. sajandi II pool kuni 17. sajandi I veerand), mis köidab teda tänapäevani. Hiljem on ta laiendanud oma huviringi ja ajaloohaaret kõigile kolmele Baltimaale 13. sajandist tänapäevani. Pärast iseseisva Eesti taastamist on ta tegelnud peamiselt Eesti uusima ajalooga. 2014. aastal pälvis ta Eesti riigi elutööpreemia tulemusliku teadustegevuse eest.Näita rohkem ...
Kui Mihhail Gorbatšov sai 1985. aastal Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee peasekretäriks ja seega kogu riigi tegelikuks juhiks, oli NSV Liit üks maailma kahest üliriigist. 1989. aastaks olid tema liberaalne uutmis- ja ... avalikustamispoliitika Nõukogude riiki tundmatuseni muutnud ja toonud talle radikaalseid vaenlasi nii vasakult kui ka paremalt. William Taubmani mahukas biograafia maalib põhjaliku pildi, kuidas tagasihoidlikku päritolu maapoisist sai nõukogude süsteemi hauakaevaja, kuidas ta tõusis järk-järgult selle süsteemi tippu, kuidas ta leidis ühise keele ülikonservatiivse USA presidendi Reaganiga ja kuidas ta võimaldas nii NSV Liidul laguneda kui ka selle Ida-Euroopa satelliitidel oma teed minna, selle takistamiseks jõudu kasutamata.Tõstes esile Gorbatšovi isiksuse paljusid omalaadseid tahke, püüab Taubman välja selgitada, kas tegu oli tõepoolest suure riigimehega või lõppes kõik nii tema vigade ja möödalaskmiste tõttu. Toetudes arvukatele intervjuudele Gorbatšovi enda, tema abide ja nõunikega ning välismaa riigijuhtidega, heidab autor valgust ka abielule naisega, keda Gorbatšov väga armastas, ja nende perekonnaelule, ning loob niiviisi mitmekülgse ja kõikehõlmava portree. William Taubmani sulest on varem samas sarjas ilmunud Nikita Hruštšovi elulooraamat, mis võitis Pulitzeri preemia.Näita rohkem ...
Brunhilde Pomsel elas 106-aastaseks ja oli üks viimaseid inimesi, kes puutus vahetult kokku Natsi-Saksamaa võimuladvikusse kuulunud isikutega. Ta rääkis oma kogemustest esimest korda põhjalikumalt veidi aega enne oma surma. Selle materjali alusel ... valmisid nii palju tähelepanu pälvinud dokumentaalfilm kui ka raamat “Ühe sakslase elu”.Näita rohkem ...
Venemaa ühe viimase sõltumatu meediakanali Dožd peatoimetaja Mihhail Žõgari raamat on haarav kirjeldus Kremli siseringist, sinna kuuluvatest isikutest ja nende võimumängudest. See oli mullu kõige müüdum ja kõneldum aimeraamat Venemaal ning on praegu... tõlkimisel paljudesse keeltesse.Näita rohkem ...
Alar Nigul (s. Haapsalus 1965), kes osales aastatel 1984–1986 ajateenijana Nõukogude Liidu armee erivägede koosseisus Afganistani sõjas, kirjeldab oma mälestustes endise Nõukogude Armee olusid ja toimimist. Saame täpsemalt teada, mis juhtus meie ... poistega, keda võõrvõim võõra lipu all sinna mõttetusse sõtta saatis. Jutustus on kaasakiskuv, olusid ja lahingukogemusi kirjeldav ja lisaks pisut õpetlik lugemisaine mitte ainult sõjaväelastele, vaid soovituslik kõikidele.Näita rohkem ...
„Rändajad Soome sillal“ räägib inimestest, kes liikusid üle Soome lahe ehk Soome sillal, ja nende kogemustest 19. sajandi Soomes ja Eestis. Liikusid nii soome ja eesti rahvusliku liikumise tegelased kui ka hõimutöö aktivistid, kuid liikusid ka ... soomerootslased, venelased ja baltisaksa aadlikud, kelle huvi elu vastu Soome lahe teisel kaldal hoidsid üleval muud asjad kui keelesugulus või hõimuaade. Eriti siis, kui aurulaevade liiklus oli alles alanud, oli juba Soome silla ületamine paras elamus. Ühtedele oli reis vaid „kruiis“, mille ajal tutvuti kiiresti Helsingi või Tallinna ehk Rääväliga, kuid teistele, keda oli palju rohkem, oli see laevareis teekonna algus teisele maale, kus siis ka pikemalt ringi liiguti. Niimoodi liikusid Soome sillal näiteks Elias Lönnrot, August Ahlqvist, Yrjö Koskinen, Julius Krohn, Lydia Koidula ja paljud teised. Liikusid inimesed, kuid liigutati ka muid asju. Eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“ käsikiri viidi trükkimiseks Kuopiosse, ja kui soomlaste laul „Maamme“ (J. V. Jannseni tõlkes „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“) võeti 1869. aastal esimese üldlaulupeo kavva, levis see kiiresti eesti lauluraamatute ja laulukooride kaudu ja sellest sai lõpuks Eesti hümn. Tihenevad sidemed panid innukamad eestlastest Soome-sõbrad unistama juba nende maade ja rahvaste ühendamisest.Näita rohkem ...
SPQR“ on Rooma ajaloo uus käsitlus ühelt maailma väljapaistvaimalt antiigiuurijalt. Mary Beard ei uuri mitte ainult seda, kuidas Rooma kasvas Kesk-Itaalia tähtsusetust külakesest suurriigiks, mille valduses oli territoorium Hispaaniast Süüriani, ... vaid ka kuidas roomlased mõistsid iseennast ja oma saavutusi ning miks nad on veel tänapäevalgi olulised. See raamat on antiikse Rooma üllatusrohke, kõnekas ja usaldusväärne ajalugu.Raamat hõlmab tuhandeaastast perioodi, tutvustab kuulsaid ja ununenud roomlasi, heidab uut valgust Rooma kultuuri põhilistele seikadele orjapidamisest akveduktideni, ning uurib demokraatiat, rännet, usuvaidlusi, ühiskondlikku liikuvust ja ekspluateerimist impeeriumi laiemas kontekstis. Mary Beardi nutikalt kirjutatud tähelepanuväärne ja kriitiline analüüs ei vaatle üksnes seda, kuidas me antiikaja Roomat seni oleme käsitlenud, vaid valgustab ka põhjalikult, mida uut oleme arheoloogia vahendusel impeeriumi kohta õppinud.Rooma impeeriumi, vallutuste, julmuse ja liialduste ajalugu mängib meie igapäevaelus rolli veel tänapäevalgi, sest väitlused kodakondsuse, terrorismi ja üksikisiku õiguste üle ei ole kuhugi kadunud. SPQR on roomlaste endi lühend oma riigi kohta: Senatus populusque Romanus, „Rooma senat ja rahvas“, ning selles suurejoonelises raamatus muutuvad senat ja rahvas elavaks.Näita rohkem ...
Kes on see Eesti kodakondsuse saanud maailmakuulus näitlejanna, kellel perekond ei lubanud lavakarjääri alustada, aga kes teenis ära nii Stanislavski kui ka Meierholdi kiidusõnad ja kes on mänginud Murnau lavastatud filmis? Kes käis läbi Vene ... keisririigi koorekihiga ja kelle suguvõsa on saanud alguse William Vallutaja ajal? Kelle abikaasa perele kuulus Kumna mõis, mille Eesti riik neilt ilma kompensatsioonita ära võttis? See oli paruness Stella Meyendorff (1884–1976), Peterburis sündinud inglanna, kelle neiupõlvenimi oli Whishaw ja lavanimi Arbenina, intelligentne ja emotsionaalne naine, kes mängis 1920. aastate algul Revali lavalaudadel üle 100 peaosa. Ta laulis Vene revolutsioonikaoses oma Peterburi kodus „Madama Butterfly“ aariaid, et mitte hulluda, kui akna all käis tulistamine. Sõda lahutas ta oma lastest, nii et ta ei teadnud midagi nende saatusest, saates Paul Pinna neid otsima.1929. aastal avaldatud mälestustes kirjeldab ta privilegeeritud elu Peterburis, sõja- ja revolutsioonikeerist Venemaal, mis ta endasse tõmbas, kui Nõukogude komissar neljateistkümne püssimehe valve all ta vanglasse sõidutas, nii et inimesed tänaval teda vaadates risti ette lõid ja pead paljastasid. See on emotsionaalne lugu võitlusest lähedaste ellujäämise nimel, armastusest teatri vastu, põgenemisest ja endale näitlejana nime tegemisest nii Eestis kui ka mujal Euroopas.E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
„Must tuul, valge lumi” pakub värske ja põneva lähenemise natsionalismi esilekerkimisele viimaste aastakümnete Venemaal. Cloveri põhjalik analüüs traageldab kokku tõendid Kremli mõtteviisi südames tänapäeval peituvast eurasianismist ja uurib, ... kuidas on see mõjutanud hiljutisi sündmusi – Krimmi annekteerimist ning läänevastase paranoia ja imperialistliku retoorika esiletõusu Venemaal, aga ka Putini vahel nii jahmatavaid poliitilisi samme ja ambitsioone. Raamatu aluseks on uurimistöö, millega autor alustas juba oma Moskvas elatud aastatel, ning põhjalikud intervjuud Putini lähimate nõuandjatega. Ajakirjanik Charles Clover on hetkel Financial Times’i Hiina korrespondent, kuid töötas varem mõnda aega ajakirja Moskva esinduse juhina. 2011. aastal pälvis Clover Briti pressiauhindade jagamisel aasta välisreporteri auhinna.Näita rohkem ...
1917. aastaks tundus, et sõda Euroopas kestab igavesti. Mõlemad vaenupooled võtsid kasutusele uusi relvi ja taktikaid ja ideid, et lõpetada patiseis, mis Euroopat hävitas. Saksa valitsuses torkas väikesele grupile pähe hiilgav mõte: miks mitte ... külvata veel enam segadust juba niigi kaootilisel Venemaal, saates Vladimir Iljitš Lenini, tol hetkel turvaliselt Šveitsis redutava kurikuulsa äärmuslase, kodumaale tagasi. Catherine Merridalei Lenin rongis taaselustab Lenini ebatavalise rongireisi Zürichist, kus ta ohutuna eksiilis viibis, läbi sõjast laastatud Saksamaa kaugele põhja, Lapimaa piirile ja sealt edasi Petrogradi Soome vaksalisse, kus teda tervitas juba ekstaatiline rahvahulk. Merridale põimib oskuslikult ja asjatundlikult rongi ja selle eriskummaliste reisijate loo kaasakiskuva ülevaatega nüüdseks pooleldi unustuse hõlma vajunud Vene revolutsioonist ning näitab, kuidas need kaks kokku said. Paljud pidasid Leninit kasulikuks idioodiks, paljud arvasid, et ta arreteeritakse ja hukatakse niipea, kui kodumaale jõuab, paljud, et tal oli vähe järgijaid ja veel vähem mõjuvõimu. Nagu selgus, eksisid nad kõik rängalt.Näita rohkem ...
„Revolutsiooni küüsis“ on Helen Rappaporti meisterlik jutustus Vene revolutsiooni puhkemisest, nähtuna selle draama keskele sattunud välisriikide kodanike silme läbi.1917. aasta veebruarirevolutsiooni ja Lenini bolševike oktoobripöörde vahelisel ... ajal oli Petrogradis vaevalt rahulikku päeva. Kõige rohkem oli segadust tunda moekal Nevski prospektil, mille hotellides, klubides, baarides ja saatkondades viibivad välismaa külalised ja diplomaadid ei saanud oma ukselävel ja akende all valitsevat kaost mitte märgata.Selle kireva seltskonna hulgas olid ajakirjanikud, ärimehed, pankurid, guvernandid, vabatahtlikud põetajad ja võõrsil elutsevad seltskonnategelased. Paljud neist pidasid päevikut ja saatsid koju kirju: inglannast halastajaõde, kes oli pääsenud eluga Titanicult; Ameerika Ühendriikide suursaadiku mustanahaline teener, kes oli oma kodukandist Missourist päris kaugele sattunud; naisõiguslaste juht Emmeline Pankhurst, kes oli tulnud Petrogradi tutvuma kartmatu naiste surmapataljoniga.Helen Rappaport on kasutanud seda rikkalikku dokumentide varamut, millest suur osa pole varem trükivalgust näinud, et viia meid otse tegevuse keskele – et näha, tunda ja kuulda revolutsiooni sellisena, nagu seda koges üks eripalgeline rühm inimesi, kes ühel hetkel avastasid, et nad on „punasesse hullumajja” lõksu jäänud.Helen Rappaport (snd 1947) on briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud „Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad” (2009) ja „Neli õde. Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud” (2016).Vene revolutsiooni haarav, elutruu, eeskujulikul uurimistööl põhinev kroonika, mille jutustajaks on Petrogradis viibivate välismaalaste üllatavalt värvikas tegelaskond ning mille Helen Rappaport on põiminud võrratuks tervikuks. – Simon Sebag Montefiore, „Romanovite” autorE-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
Napoleoni sõjad 19. sajandi alguses tähendasid Euroopa ajaloo ja sõjanduse jaoks suuri muudatusi. Suuri muudatusi tähendasid nad ka inimeste jaoks, kes nende keerisesse jäid. Ühe sellise mehe mälestused on koondatud siinsesse raamatusse.Nagu paljud ... baltisaksa aadlikud, pidas ka Raasiku mõisas sündinud Woldemar von Löwenstern (1776–1858) tsaari teenimist loomulikuks. 17-aastasena astus ta Vene sõjaväeteenistusse, liitus peatselt ratsakaardiväega ja tegi tsaariarmees pika, mitmekülgse ning eduka karjääri.1858. aastal ilmunud Löwensterni mälestused sõjateenistusest on üllatavalt mitmekihilised, siin leiavad kajastamist tema sõjameheelu ilusam pool, teenistus kindral Kutuzovi ja Barclay de Tolly lähikonnas, huvitavad ülesanded ja lõbus elu vallutatud Pariisis, ent samuti tagasilöögid ja tagakiusamine, usaldamatus tema kui mittevenelasest ohvitseri vastu, sõjaretkede raskused ja koledused, õnnetu isiklik elu – naise ja laste varajane surm.Tänapäeva lugejale pakub raamat unikaalse võimaluse jälgida lähedalt Napoleoni sõdu, pääseda ligi keisritele ja väejuhtidele ja olla tunnistajaks Eestist võrsunud kõrge sõjaväelase seiklustele mitmel pool Euroopas ja Venemaal.E-raamat ei sisalda pilte.Näita rohkem ...
Igal sajandil on leidunud vapraid mehi ja naisi, kes söandavad tungida kohtadesse, kus ei ole enne neid käidud. Nad on kujuteldamatute ohtudega silmitsi seistes üles näidanud julgust, meelekindlust ja osavust, nende seiklused ja saavutused on ... muutnud maailma ja inspireerinud järeltulevaid põlvkondi.Uute piiride katsetamise lugusid maal, merel ja õhus ühendavad teadmisjanu, vankumatu sihikindlus ja raudne tahe. Lugeja jõuab viikingitega Ameerikasse, seikleb Marco Pologa salapärastes Idamaades, seilab Magalhãesiga ümber maailma, leiab Roald Amundseniga tee Lõunapoolusele, vallutab Edmond Hillary ja Tenzing Norgayga maailma kõrgeima mäe, sukeldub Jacques Cousteauga ookeanisügavustesse, astub Neil Armstrongiga Kuule ning elab kaasa veel paljudele unustamatutele avastusretkedele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2017, , 10.22 Mb, Kirjastus: Vana ja Hea, ISBN-13: 9789949818730)
Austraalia ajalugu on täis seiklusi ja saladusi. Senitundmatu maa köitis eurooplaste meeli kaua enne seda, kui see manner avastati. See on imelise floora ja faunaga, unikaalse inimrassiga, kulla ja lootuste maa.Raamat räägib maailmajao muutumisest ... varaste ja röövlite väljasaatmislaagrist üheks maailma õitsvamaks riigiks. Tänu autori nobedale sulele ja suurepärasele jutuvestmisoskusele on Austraalia ajalugu kirjeldatud lühidalt, kaasahaaravalt ja köitvalt, edastades ühtlasi fakte, mida ajalooõpikutest ei leia.Raamatut läbivaks teemaks on ka miljonite inimeste saatused - vahel traagilised -, mis suurte mereavastuste ajastul ning sellele järgnenud sajanditel kujundasid austraalia rahvuse erilise iseloomu selliseks, nagu kohtame seda täna Austraaliat külastades. Nagu liblikas on elu, lootuse, ärkamise ja inimhinge sümbol, oli ja on Austraalia paljude jaoks tõotatud maa, rahu ja taassünni maa.Tänane Austraalia võib tulevikus olla uue maailmakultuuri kujunemise keskus, arvab raamatu autor. Kui teid varem Austraalia, selle ajalugu ja inimeste mõtted ning saatused eriti ei huvitanud, siis pärast Sol Shulmani suure südamesoojusega kirjutatud raamatu lugemist on teie huvi selle maa vastu kordades suurenenud.Näita rohkem ...
Holokaust sai alguse varjatud, kuid ligipääsetavas kohas – Hitleri peas – ning lähtus kinnismõttest, et juutide hävitamine taastab maailma loomuliku tasakaalu ning lubab Saksamaal saada enda valdusesse ressursid, mida sel on hädasti tarvis. Sellist ... maailmavaadet sai ellu viia üksnes teiste riikide ja nendes elavata juutide hävitamise teel. Oma raamatus „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus” esitab Timothy Snyder sellest läinud sajandi koletust tragöödiast põhjaliku, asjatundliku ja sügavalt originaalse käsitluse.21. sajand on aga hakanud sarnanema 20. sajandi algusega, kus muret toidu ja vee pärast saadavad ideoloogilised väljakutsed globaalsele korrale. Meie maailm on Hitleri omale märksa sarnasem, kui tunnistada tahame. Ida-Euroopa allikmaterjalidel ja ellujäänud juutide unustatud tunnistustel põhinev „Must muld“ näitab meile holokausti seega mitte üksnes ajaloona, vaid ka hoiatusena.Timothy Snyder (snd 1969) on Yale’i ülikooli ajalooprofessor, üks tänapäeva tuntumaid Ameerika ajaloolasi. Ta on pälvinud oma teoste eest mitmeid olulisi auhindu, sh Hannah Arendti preemia ja Lepizigi raamatuauhinna. Eesti keeles on varem ilmunud Snyderi teosed „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ (2011) ja „Punane prints. Ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud“ (2015). Timothy Snyderi julge uus lähenemine holokaustile seob Hitleri rassilise maailmavaate riikide hävitamise ning maa ja toiduvarude hõivamisega. Sellest tähelepanekust jõuab autor mõtlemapanevate ja häirivate järeldusteni tänapäeva maailma kohta. „Must muld“ rõhutab lähimineviku kohutava ebainimlikkuse najal pakilist vajadust meie tuleviku üle uuesti järele mõelda.Ian Kershaw„Must muld“ kui pooleldi ajalooraamat ja pooleldi poliitikateooria pakub õpetatud moel uue väljakutsuva tõlgenduse.Henry KissingerNäita rohkem ...
Uimastitest Kolmandas Reichis teatakse seni üsna vähe. Norman Ohler poeb toonastele kurjategijatele sõna otseses mõttes naha alla ning uurib, mis voolas nende soontes. Aarjalasele kohasest puhtusest jääb asi kaugele, pigem võib öelda, et tegemist ... oli keemiliselt sakslastega – ja see keemia oli üsna toksiline. Kus ideoloogiast enam ei piisanud, aidati ohjeldamatute farmakoloogiliste vahenditega kaasa, samal ajal kui ametlikult aeti ranget „uimastivastase võitluse“ poliitikat.Kui Saksamaa 1940. aastal Prantsusmaa vallutas, oli Saksa Wehrmacht 35 miljoni annuse pervitiini mõju all. See preparaat – mille toimeainest on saadud praegune crystal meth – oli toona igas apteegis vabalt kättesaadav ning sellest sai Natsi-Saksamaa rahvadroog. Ka nn karske kantsler Hitler sirutas meelsasti käe farmakoloogilise stimulandi järele: kui ta 1944. aasta talvel viimaseks pealetungiks käsu andis, oli ta ammu sõltuvuses opioidist nimega Eukodal, mis on tugevama toimega kui heroiin. Vahetpidamata sai ta oma ihuarstilt mitmesuguseid dopingaineid, kahtlaseid hormoonpreparaate ja ka karme narkootikume. Ainult sel moel suutis diktaator säilitada oma sõgedust kuni lõpuni välja. Ohler uuris seni ligipääsuta materjale ning vestles selle aja kaasaegsete, sõjaajaloolaste ja meditsiiniteadlastega. Tulemuseks on raputav ja faktitruu raamat. „Patsient A“ koostamist toetas tunnustatud Saksa ajaloolane Hans Mommsen, kes kirjutas raamatule järelsõna. Tema lõpphinnang: „See raamat siin muudab kogupilti sõjast.“Näita rohkem ...
Teise maailmasõja ajal Saksamaal sõjaväes ja hiljem sõjavangis viibinud Karl Laane 16 kaustikut või „sõjamärkmikku“ käsitlevad ajavahemikku juulist 1944 kuni 1947. aasta veebruarikuu esimese pooleni. Käesolevas raamatus on esimesed seitse neist, mis... kirjeldavad aega juulist 1944 kuni juulini 1945.Märkmikud leiti 21. sajandi algusaastatel, kui Karl Laane poeg Lauri-Enn hakkas korrastama isast järelejäänud mahukat dokumendi- ja fotoarhiivi. See oli äärmiselt haruldane leid. Mitte ainult, et sõja lõpust oli päevikute leidmise ajal möödas üle 60 aasta. Üldjuhul on armeedes sõduritel ja ohvitseridel päevaraamatute pidamine keelatud, sest need võivad taganemise ajal või muudel asjaoludel sattuda vastase kätte ja anda neile hinnalist teavet. Karl Laane viibis Saksamaal erinevates väljaõppelaagrites, osales mitmetes sõjasündmustes, ta üksus saadeti Taani, kust ta sõja lõpupäevade kaoses Saksamaale tagasi tuli, ta langes sõjavangi ja elas erinevates vangilaagrites – sellistes olukordades on lugematu hulk võimalusi, et märkmed võivad kaotsi minna. Kuid koju need märkmikud omal ajal jõudsid ja nii annavad need haruldaselt huvitava pildi tolleaegsetest sündmustest. (Küllo Arjakase eessõnast)Näita rohkem ...
Richard Roht kirjutas mitmes ainevallas, teda võib-olla kõige enam painanud teema oli sõjaaeg. Painavad muljed hiilisid kogu elu autori hinges ning nõudsid alatasast väljaelamist. Käesolevas raamatus „Sõjasõit“ kõneleb Roht ilmasõja-aegsetest ... isiklikest elamustest, teekonnast ja oludest Peterburist Bessaraabiani, tagalast ja rindelt, tsaari armeest ja revolutsioonijärgsest sõjaväest.Näita rohkem ...