Huvipakkuv raamat neile, kes usuvad, et keeles on veel palju avastamata asju. Kiri ja kirjasüsteemid on leiutised, mis on muutnud ajaloos kõige rohkem inimese mõtlemist. Kuidas muutub kiri lähitulevikus? Milliseid muutusi võib see kaasa tuua ... kultuuris ja mõtlemises? Kuidas on keel seotud teiste märgisüsteemidega?Näita rohkem ...
Monograafias „Kujuneda sunnita. Mõistmaks Jaan Kaplinskit” vaatleb kirjandusteadlane Thomas Salumets nii avaldamata kui ka avaldatud allikaid kasutades Jaan Kaplinski elu ja loomingut, tema kujunemist inimese ja kirjanikuna, elu- ja ... loomingufilosoofiat ja ühendab selle kõik tervikuks „sunnita kujunemise” mõiste kui Kaplinski mõtteviisi läbiva tunnusjoone abil. Raamatu esmane eesmärk on sillutada teed Kaplinski sisemaastiku juurde, ent pilk heidetakse ka sellele keerukale kultuurilisele ja poliitilisele ümbrusele, kus Kaplinski sündis ja kasvas. Autor valgustab sel moel Kaplinski käitumise vähem nähtavaid dimensioone ja jälgib mõningaid tema kõige tähtsamaid inimsuhteid, valikuid ja huvisid nii isiklikus kui ka avalikus elus. Thomas Salumets on eesti päritolu kanada kirjandusteadlane, Vancouveri Briti Columbia ülikooli kirjandusprofessor. Ta on olnud Balti Uuringute Edendamise ühingu esimees ja ajakirja Journal of Baltic Studies peatoimetaja. 2015. aasta maikuus valiti Salumets TÜ audoktoriks. Oma teadusuuringutes on Salumets tegelenud Liivimaaga seotud saksa autorite F.M. Klingeri ja J.M.R. Lenzi loominguga, oma õppetöös ja kirjutistes on ta järjepidevalt tutvustanud eesti kirjandust, nt J. Krossi, V. Luige, T. Õnnepalu, U. Masingu, S. Oksaneni jt loomingut.Näita rohkem ...
Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ... ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab? Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest. Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, epub, Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, ISBN-13: 9789985795613)
Et mõista eesti keele ja teiste uurali, s.t. soome-ugri ja samojeedi keelte ning nende kõnelejate päritolu, peame liikuma üsna ulatuslikult ajas ja ruumis ning arvestama terve rea mitmesuguste teaduste uurimistulemustega. Teisiti lihtsalt ei ... saa. Pealegi tuleb hoolitseda selle eest, et meie poolt kasutatavad teaduslikud andmed ja ideed oleksid kõige uuemad, sest vananenud viivad meid loomulikult eksiteele. Olen lisaks tähele pannud, et mitmed „jõujooned” uurali keelte rühmas kulgevad oluliselt teisiti, kui tavaliselt arvatakse. Seda märkab siis, kui vaadata hoolikamalt nende keelte tegelikku silmnähtavust ja arvestada rohkem nende keelte geograafilise paiknemise ja keelelise naabrusega, mitte aga otsida neist eelkõige oletatavasse uurali algkeelde ja vahealgkeeltesse tagasiulatuvaid jooni, sobitada silmnähtavust iga hinna eest traditsioonilise keelepuu valmis mudelitega.Näita rohkem ...
Eesti – kreeka vestmik on abiks algajale ja keelt mittetundvale, aga huvilisele Kreeka külastajale. Vestmikus on välja toodud peamised teemad, millega esimest korda seda suurepärast maad külastades kokku võib puutuda. Kreeka elulaad põhineb ... suhtlemisel ja kasvõi mõnda kreekakeelset lauset teades, läheb see veel libedamalt. Kuna kreeka tähestik on eesti tähestikust väga erinev, siis on eraldi välja toodud kreeka keele võimalikult lähedane hääldus eesti keeles. Lisatud on ka väike sõnastik.Näita rohkem ...
Mahukas teos sisaldab Johannes Aaviku nägemusi ja ideid eesti keele seisust, arendamisest, tulevikust ning avab uusi, seni vähe käsitletud tahke haridusest, sotsioloogiast, kirjandusest, tõlkimisest, stiilist jpm.Näita rohkem ...
If you want to learn languages fast and effectively then this book is for you.Learning with this method will give you the freedom to learn individually (without spending money on neither expensive language courses nor learning manuals) and to ... approach languages in a more effective way.If you learn languages at school or in language courses then this material can help you achieve good results with very little time as a useful guide to help you in your learning process.To be frank, the only things that you need in order to learn a language is this book and the internet - everything else is in you.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, epub, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587379)
Humanitaarteaduste metodoloogia annab ülevaate viimastel aastakümnetel humanitaarteaduste erinevates valdkondades toimunud olulisematest arengutest, visandades seejuures ka humanitaaria võimalikud väljakutsed lähitulevikus.Raamat on liigendatud ... kolme teemablokki ning koondab 15 autori artikleid.Esimene osa Pöördelised ajad esindab olulist valikut nendest uutest lähenemisviisidest, mis kujundavad tänapäeva humanitaarteadlaste arusaama uuritavatest nähtustest. Metodoloogilisi pöördeid käsitlevad Eva Piirimäe (Keeleline pööre), Tõnu Viigi (Kultuuriline pööre), Krista Kodrese (Pildiline pööre), Haldur Õimu (Kognitiivne pööre) ja Linda Kaljundi (Performatiivne pööre) artiklid.Kogumiku teine osa Ähmastunud žanrid keskendub distsiplinaarsete piiride voolavusele tänapäeva teaduses. Erinevaid interdistsiplinaarseid suundi avavad Kalevi Kulli (Biosemiootika), Helen Sooväli-Seppingu (Kultuurigeograafia), Martin Ehala (Keeleökoloogia), Toomas Grossi (Religiooniantropoloogia) ja Jaan Valsineri (Kultuuripsühholoogia) artiklid.Kolmas osa Rändavad mõisted“ kaardistab oluliste teoreetiliste mõistete kasutusvõimalusi, rekonstrueerides nende tekkeloo ja lahates erinevate käsitluste lähtealuseid, potentsiaali ja probleeme. Mööda erinevaid distsipliine nihkuvaid mõisteid analüüsivad Märt Väljataga (Narratiiv), Tiina Kirss (Sugu), Joe Noormets (Keha), Rein Raud (Subjektsus) ja Peeter Torop (Multimediaalsus).Kollektiivne koguteos on mõeldud nii tudengitele kui ka humanitaaria uute väljavaadetega tutvuda soovivatele teistele huvilistele. Iga artikli lõpus on põhjalik kirjandusnimestik, mis annab lugejaile teeotsi neid huvitavate küsimustega süvitsi edasi tegelemiseks.Näita rohkem ...
Eesti viipekeele õpetamiseks ja õppimiseks mõeldud käsiraamatu e-versioon sisaldab ülevaadet viipelingvistika alustest. Raamatu esimeses osas kirjeldatakse eesti viipekeele olemust ning grammatikat, teine osa keskendub praktilisele keeleõppele. ... Raamatut keeleõppe vahendina kasutades on võimalik omandada eesti viipekeel algaja keelekasutaja tasemel. Käsiraamatu lahutamatuks osaks on viited videoklippidele, mis sisaldavad kurtide poolt esitatud viipetekste, harjutusi ning kurtide kogukonnas levinud pärimuslugusid. Käsiraamatus olevate õppetekstide kaudu on võimalik keeleõppe kõrval tundma õppida ka eesti kurtide kultuuri eripära. Raamat on mõeldud nii neile, kes õpetavad eesti viipekeelt, kui ka neile, kes seda soovivad võõrkeelena õppida. Käsiraamat sobib õppevahendiks ka kurtide koolis viipekeele kui õppeaine õpetamisel, võimaldades muuta seda õpetust senisest süsteemsemaks ja teaduslikumaks.NB! E-raamatu faili suurus on ca 93 MB. Mahuka illustratiivse materjali tõttu võib mõne peatüki avamine veidi aega võtta. Väiksema võimsusega lugemisseade võib kinni joosta.Raamatus on kasutatud videoillustratsioone (videod asuvad Youtubeis), nende vaatamiseks on vajalik töötav internetiühendus ja flash-videot kuvav brauser.Testitud: Adobe Digital Editions; iBooks 1 & 2; Samsung Galaxy tab 10.1Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2011, epub, Kirjastus: Eesti Keele Sihtasutus, ISBN-13: 9789985793657)
Selle väikese raamatu eesmärgiks pole mitte keele kohta fakte kuhjata, vaid sellest teatud ülevaade anda. Sel on vähe öelda keele psühholoogiliste põhialuste kohta, siit leiab vaid üldiste põhimõtete illustreerimiseks vajalikul määral kirjeldavaid ... või ajaloolisi tõiku konkreetsetest keeltest. Peamine eesmärk on näidata, mis ma arvan keele olevat, kuidas see varieerub ajas ja ruumis ning milline on keele suhe teistesse põhivaldkondadesse, mis pakuvad inimesele huvi - mõtlemise probleemi, ajaloolise protsessi olemusse, rassi, kultuuri ja kunsti.Näita rohkem ...