Kaitsmaks meie kliente ning töötajaid on meie Tartu kauplus suletud kuni olukorra rahunemiseni. E-pood on avatud ning pakkide saatmine jätkub tavapärasel viisil.

REFORMATSIOON - TÕLKED JA TÕLGENDUSED [Pehme köide]

(koostaja: Piret Lotman)
  • Formaat: Pehme köide, 264 lk, , KõrgusxLaius: 24x17 cm
  • Sari: RAAMAT JA AEG
  • Ilmumisaeg: 2020
  • Kirjastus: Eesti rahvusraamatukogu
  • ISBN-10: 9949413648
  • ISBN-13: 9789949413645
Teised raamatud teemal:
  • Formaat: Pehme köide, 264 lk, , KõrgusxLaius: 24x17 cm
  • Sari: RAAMAT JA AEG
  • Ilmumisaeg: 2020
  • Kirjastus: Eesti rahvusraamatukogu
  • ISBN-10: 9949413648
  • ISBN-13: 9789949413645
Teised raamatud teemal:

Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria „Raamat ja aegˮ viienda artiklikogumiku „Reformatsioon – tõlked ja tõlgendusedˮ keskmes on reformatsioon ja selle mõju.

Reformatsiooni tulemusena kujunenud luterlus on vorminud meie kirjakeele, väärtushinnangud ja maailmapildi, teadvustanud meid kultuurrahvana. Kõik see on olnud pidevas muutumises ja koos sellega ka meie tõlgendus reformatsioonist.

Kogumikust leiab 9 artiklit.

Madis Maasingu põhjalik uurimus „Liivimaa toomhärrad reformatsiooniajastu alguskümnendeil (1523–1566)ˮ käsitleb protestantlike ideede jõudmist Liivimaale nii toomkapiitli kui institutsiooni kui ka toomhärrade mentaliteedi järkjärgulist muutumist analüüsides. Reformatsiooni algusaja intellektuaalsele õhustikule Tallinnas heidab valgust Tiina Kala artikkel „Mõnda reformatsioonimuutuste eeldustest Tallinnas: jutlustajad, ametnikud ja raamatudˮ. Põhjaliku ülevaate koos raamatute loeteluga Tallinna dominiiklaste ja Rakvere frantsisklaste kloostreis leidunud kirjandusest leiame Kaspar Kolgi artiklist „Eesti kloostrite raamatud enne ja pärast reformatsiooniˮ. Reformatsiooniideed jõudsid Saksamaalt Liivimaale suuresti tänu väljapaistvale humanistile ja latinistile Philipp Melanchthonile. Melanchthoni seostest Liivimaa kirikueluga kirjutab Jüri Kivimäe. Kristi Viiding ja Maria-Kristiina Lotman tutvustavad oma pikaajalise empiirilise uurimistöö tulemusi artiklis „Reformatsioon mitmekeelse kirikuruumi kujundajana Eesti- Ja Liivimaal: multilingvaalsed pealiskirjad luterlikes kirikutesˮ. Meelis Friedenthal analüüsib artiklis „Akadeemilise teoloogia suunad Tartus Academia Gustavianas ja Gustavo-Carolinasˮ aastail 1632–1656 ja 1690–1710 kaitstud teoloogilisi disputatsioone. Kaarina Rein analüüsib oma artiklis Andreas Arvidi Academia Gustavianas esitatud Martin Lutherile pühendatud ladinakeelset oratsiooni. Tiiu Reimo artikkel „Sakstekiriku laulud“. Tallinnas 17. sajandi teisel poolel ilmunud saksakeelsed lauluraamatudˮ püüab vastata küsimusele, milline oli Tallinnas trükitud lauluraamatute eripära. Ingmar Kure artikkel „Martin Lutheri katoliiklik tõlgendamine. Kirikulõhestajast kiriku usuisaksˮ toob meid tänasesse päeva. Reformatsiooni ja Martin Lutheri isikut vaadeldakse siin katoliku kiriku vaatepunktist läbi ajaloo.