Eelmise sajandi kuuekümnendaid aastaid on aeg-ajalt kuldseteks nimetatud. Tänases mõistes polnud sealt kuldset miskit, ent pärast nendele aegadele eelnenud Stalini-aegset hirmuvalitsust läks elu siis tõesti veidi ilusamaks ja vabamaks – kuni kraanid... seitsmekümnendatel aastatel taas kinni keerati.Näita rohkem ...
Hiina soovib haarata maailmas juhtrolli mitte ainult majanduses, vaid ka poliitiliselt ja sõjaliselt. Kas Hiina tõus on peatumatu? Mõned väidavad vastupidist. Usk Hiinale iseloomulikku sotsialismi on kõikumas ning vananev, üha pettunum elanikkond on... üha vähem valmis riigi ambitsioonide nimel ohverdama. Kas mõlemad saavad korraga tõesed olla?Mika Hentuneni ja Kristiina Heleniuse kahasse kirjutatud raamat pakub ainulaadse ülevaate Hiina ambitsioonidest, kirjeldades seda nii seestpoolt kui ka Lääne silme läbi. Pekingis ja Washingtonis koostatud analüüs viib lugeja globaalse mõjuvõimu pärast peetavasse võitlusse, paljastades Hiina jõulist poliitikat ja Lääne reaktsiooni ajendavaid jõude. Kuidas reageerivad Ameerika Ühendriigid Hiina tõusule? Milline on tehnoloogiaettevõtete roll võimuvõitluses? Ja milline osa on Euroopal ja Soome lahe ümbrusel? Vahendid muutuvad, aga Hiina eesmärgid jäävad.YLE Aasia korrespondent Mika Hentunen ja USA ekspert Kristiina Helenius on suurriikide poliitikat jälginud üle 25 aasta. Hentunen töötas varem korrespondendina Washingtonis. Helenius on töötanud Brüsseli korrespondendi, diplomaadi ja Soome-Ameerika Kaubanduskoja tegevjuhina.*„ Hentuneni ja Heleniuse Hiina-raamat ei anna vastuseid kõigile küsimustele, kuid kirjeldab hästi praegust pingelist olukorda. Põhjanaabritest autorid annavad tõetruu pildi kahe suurriigi mõõduvõtmisest ja mida see meile tähendab. Ka Soomet ja Eestit ei ole välja jäetud. “- Märt Läänemets, sinoloog ja julgeolekuekspertNäita rohkem ...
„Raamat annab mitmekülgse ülevaate Eesti vanausuliste ajalukku, ainulaadsesse kultuuri ja keelde. Kakskeelse leksikoni vormis tutvustatakse vanausuliste asulaid mööda Peipsi läänerannikut, nende elamuid ja majapidamisi, argiseid esemeid ja töid, ... kodude sisustust, saunakombeid ja palju muudki. Ehedate murdekeelsete nimetuste selgitamise abil avatakse vanausuliste pärandkultuuri mõistestikku, kust leiab põneva ühisosa Peipsiveere eestlaste tavade ja keele omapäraga. Raamatus on palju põnevat nii mitme eriala teadlastele kui ka kõigile teistele vanausuliste pärandist huvitatud lugejatele.“- Karl Pajusalu, Tartu Ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor, akadeemik*„Причудский говор – это то богатое наследие, которое мы получили от своих предков. Наследие, которое по многим объективным причинам медленно исчезает и богатство которого порой мы сами не до конца осознаём. Лексикон традиционной культуры староверов – это одна из возможностей сохранить и передать это богатое наследие потомкам, возродить в памяти многое из того, что уже ушло, показать мир староверов через их язык.“- Павел Варунин, Председатель Союза старообрядческих общин Эстонии, Председатель Общества культуры и развития староверов ЭстонииNäita rohkem ...
Neljaosaline raamat aitab tänasele lugejale selgitada nõukogude ajastu tausta. Vladimir Pool keskendub esimeses osas Johannes Vares-Barbaruse surma asjaoludele. Teine osa kirjeldab EK(b)P 8. pleenumi eelset ja järgset ajastut ja heidab valgust „uut ... elu“ üles ehitada aidanud kommunistide tänamatule käekäigule. Põhjalikumalt on vaadeldud Nikolai Karotamme saatust ja ajastuomast „kaebekirjanduse“ žanri. Kolmas osa käsitleb Johannes Tipneri, Jakob Palvadre jt elu ja tegevust. Neljas osa sisaldab autori onupoja Karl Hendriksoni sõjapäevikut ja Siberi eesti küla Ülem-Suetuki lugu, mida täiendavad autori märkused ja kommentaarid.Näita rohkem ...
Soome 13. presidendi sõnul otsustatakse uue maailmakorra suund järgmise viie kuni kümne aasta jooksul. Maailm on kolme aastaga muutunud rohkem kui eelneva kolme aastakümne jooksul kokku. Rahvusvahelises poliitikas on see võrreldav 1918., 1945. või ... 1989. aasta murrangutega. Alexander Stubb joonistab pildi võimukehamitest – läänest, idast ja lõunast –, mille vastastikmõju määrab uue maailmakorra olemuse. Raamat on sõnavõtt mitmepoolse ja reeglitel põhineva süsteemi ning avatud ühiskonna kaitseks. Stubbi tees on, et lõpuks otsustab globaalne lõuna, kas uus maailmakord põhineb demokraatial või autokraatial, vabakaubandusel või riiklikul kontrollil, ühistel reeglitel või reeglite puudumisel. Maailm vajab rohkem väärikust, diplomaatiat ja dialoogi ning vähem moraalilugemist, kiusamist ja monoloogi. Raamat on kombinatsioon akadeemilisest analüüsist ja praktilisest kogemusest. Autor jagab lugusid kohtumistest maailma liidritega oma paljudel vastutusrikastel ametikohtadel tipp-poliitiku ja õppejõuna. „Loodan, et lugeja saab raamatust tervikpildi sellest, kust minu välispoliitiline mõtlemine pärineb ja kuidas see on aastate jooksul arenenud,“ ütleb Alexander Stubb. Tema raamatule on kirjutanud toetussõnad Carl Bildt, Cyril Ramaphosa, Jens Stoltenberg, Niall Ferguson ja Fareed Zakaria.Näita rohkem ...
“Ja siis oli veel Volodja, hüüdnimega Tšainik (Teekann) – miks, ma ei saanudki teada, ehkki vanglates nimetatakse niimoodi mõnikord jõhkardeid. Sooniline, intensiivne ja sünge, ja ometi seletamatult habras ja ohtliku meelega, nii et üldiselt ... eelistan ma selliseid kohates teisele poole teed minna. Sõjas oli ta snaiper ning praktiliselt ainuke asi, mis suutis temast teha rõõmsa, avala ja lausa elava inimolendi, oli võimalus rääkida Dragunovi snaipripüssist ja oma oskustest.Ma ei saanudki teada, mis Volodjast sai. /---/ Loodan senimaani, et satun ehk mõnikord, kõndides Moskva mafioosnikute lemmiksurnuaias, Volodja hauale.Ma ei kahtlegi, et kivil on kujutatud vintpüssi.”Mark Galeotti on silmapaistev ekspert Venemaa organiseeritud kuritegevuse alal ja üks esimesi lääne teadlasi, kes hakkas juhtima tähelepanu Vene organiseeritud kuritegevuse kasvule ja selle võimalikele tagajärgedele. “Vargad seaduses” on haarav uurimus tohutust kriminaalsest võrgustikust, mis sai alguse 18. sajandil, kasvas Gulagi sunnitöölaagrites, elas üle NSV Liidu tekke ja lagunemise ning on nüüd tugevam kui kunagi varem.Näita rohkem ...
In addition, it has also caused us great concern that we were distrusted by our neighbors because of such misfortunes suffered solely for Livonia (and through no fault of our own, and despite the fact that we treated them well, they brought trouble ... and misery upon themselves by the agreements they concluded to destroy ( the enemies)), when we had to hold talks with the Grand Duke ... and therefore ... we also were in the greatest danger from all sides.Duke Magnus had been in Livonia for ten years when he submitted himself to Tsar Ivan IV, becoming the head of the Grand Dukes vassal state. The project to form a dependent territory in Livonia was necessary for Ivan primarily for reasons of foreign policy, but Magnus accepted the offer and hoped to build more, uniting the Livonian territories in his own person.However, in a country torn by wars and political changes between the major players of Sweden, Denmark, Muscovy or Russia, and Poland-Lithuania, it was difficult to build a state, especially under a suzerain whose changeable mind often severely punished his subjects. Magnus nevertheless managed to unite the local elite, nobles, and small town burghers behind him on several separate occasions—though in the end, the duke failed to meet their expectations.The political history of Magnus state is supplemented by maps illustrating it in different years. The situation in 1577 is also highlighted, when the “King of Livonia” managed to briefly unite a large part of modern-day Latvia. In addition to the history of the Kingdom of Livonia, the history of places associated with it during that period, e.g., Põltsamaa, Karksi, Salacgriva, Limbaži, etc., is also summarized.Näita rohkem ...
Jens Stoltenberg kirjeldab ausalt ja avameelselt dramaatilist aastakümmet NATO peasekretärina.Kui Jens Stoltenberg 2014. aastal NATO peasekretärina ametisse astus, oli maailm juba muutuste kursil. Järgnevat aastakümmet iseloomustasid sõda, ... diplomaatilised kriisid ja meie kõigi julgeolekut mõjutanud otsused.Raamat viib lugeja suletud uste taha, võimaldades heita pilk sellele, kuidas maailma võimsaim sõjaline liit kriisidega tegeleb. Stoltenberg kirjeldab, mida kujutab endast töö NATO koos hoidmisel, hõlmates kesksete teemadena sõda Ukrainas, NATO väljumist Afganistanist, suhet Venemaa ja Hiinaga ning koostööd riigipeadega, nagu Angela Merkel, Donald Trump ja Volodõmõr Zelenskõi.See raamat ei räägi erisustest. Siinne on jutustus ühtsusest, sõprusest ja sellest, kuidas NATO on ikka tähtis. Lahkarvamusi ja dilemmasid kajastades näitab Stoltenberg, et just avatus on kokkuhoidmise säilitamise ja tulevastegi katsumuste seljatamise pant.„Minu vahikord” annab ainulaadse sissevaate diplomaatiakunsti ja karmidesse valikutesse, mida tuleb teha maailma rahu nimel. Jens Stoltenberg (snd 1959) on Norra poliitik ja majandusteadlane. Norra Töölispartei poliitikuna on ta olnud kahel korral (aastatel 2000–2001 ja 2005–2013) Norra peaminister ning aastatel 2014–2024, mis oli julgeolekupoliitiliselt katsumusrohke aeg, NATO peasekretär. Stoltenberg sai tuntuks pragmaatilise lähenemise ja diplomaatilise võimekusega, ent eelkõige kui NATO-sisene sillaehitaja eri maailmade vahel.Näita rohkem ...
Jeruusalemm on universaalne linn, kahe rahva pealinn, kolme usundi pühamu; ta on impeeriumide auhind, kohtupäeva toimumispaik ning tänapäeva tsivilisatsioonide kokkupõrke lahinguväli. Kuningas Taavetist Barack Obamani, judaismi sünnist, kristlusest ... ja islamist Iisraeli-Palestiina konfliktini – see on 3000 aasta pikkune ajalugu, millesse mahuvad usk, veresaunad, fanatism ja kooseksisteerimine.Kuidas sai sellest väikesest, suurkeskustest eemal asuvast linnast Püha linn, „maailma keskpunkt” ja tänase Lähis-Ida rahuprotsessi võti? Haaravas jutustuses näitab Simon Sebag Montefiore seda alaliselt muutuvat linna tema paljudes inkarnatsioonides, esitades iga ajastut ja iseloomu ääretult elutruult. Jeruusalemma biograafiat jutustatakse meeste ja naiste – kuningate, keisrinnade, prohvetite, poeetide, pühakute, vallutajate ja hoorade – sõdade, armulugude ning ilmutuste kaudu. Kõik need inimesed lõid, hävitasid, jäädvustasid ja uskusid Jeruusalemma. Lisaks paljudele lihtsatele jeruusalemlastele, kes on jätnud linnale oma jälje, kuuluvad selle tegelaste hulka Saalomon, Saladin ja Suleiman Tore, Kleopatra, Caligula ja Churchill, Aabraham, Jeesus ja Muhamed, Iizebel, Nebukadnetsar, Heroodes ja Nero, keiser Wilhelm II, Disraeli, Mark Twain, Rasputin ja Araabia Lawrence.Toetudes uutele arhiivimaterjalidele, viimase aja uurimustele, oma perekonna ürikutele ja elupõlisele uurimistööle, avab Montefiore oma ainulaadses kroonikas pühaduse ja müstika, identiteedi ja impeeriumide olemust. See on raamat linnast, kus paljude uskumust mööda toimub kord apokalüpsis, ainsast linnast, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal.Uuendatud ja ajakohastatud kordustrükk.Näita rohkem ...
Inimesed ei meenuta heldimusega seaduseid, paraadikõnesid ja vahelduvaid ministreid. Nad mäletavad, kuidas maitses mingi toit või jook, millist häält tegid vanasti tuletõrjeautod, õhutõrje või nende lähedased inimesed, kuidas lõhnasid sirelid, ... joodikud ja kaneelisaiad. Natuke peenemalt nimetatakse seda kõike mikroajalooks või argipäeva ajalooks. See ei ole akadeemiline ajalooraamat, vaid võimalus rääkida Tallinnast meeleliselt.Kõigil neil lõhnadel on ka oma lugu. Millal muutus Tallinna kraanivesi lõpuks joodavaks ? Millal jõudis siia esimest korda šokolaad? Kuidas on eri aegadel Tallinnas prügiga ümber käidud? Millal saabusid esimesed eksootilised restoranid? Mis on keemiliselt mõne lõhna taga ning kuidas ja miks on lõhnad muutunud eri riigikordade ajal või sootuks kadunud?Toimetanud: Katrin NaberKujundanud: Dan Mikkin, Villu KoskaruNäita rohkem ...
...we decree by the authority entrusted to us that the land called Semgallia shall be joined to the diocese of Riga, so that the Bishop of Riga shall possess Semgallia entirely, with all spiritual and temporal jurisdiction and rights, except one ... third of the same land, which the brothers of the Teutonic House of Saint Mary currently possess, with tithes and full temporal jurisdiction, and which they have held up to now. Henceforth, no separate bishop shall be appointed in Semgallia, because that region forms a part of the diocese of Riga, for it is not so vast that it could sustain a separate bishopric even if the whole were converted to the faith...With this decision, the diocese of Selonia (Semgallia) was liquidated in 1251 by Cardinal Legate Guglielmo, Cardinal Bishop Pietro da Collemezzo and Cardinal Priest John of Toledo. The diocese had only been established 33 years earlier, with great hopes of winning the southern shore of the Daugava for the Crusaders.However, after the establishment of the diocese, Selonia was no longer the focus of the Crusaders attention: instead, Mežotne, located in the basin of the Lielupe, became the center of Selonia, though the territory was now more commonly referred to as Semgallia. A cathedral was planned to be built at Mežotne and it was also the seat of the cathedral chapter. By all accounts, it could be assumed that the bishops of Semgallia would become important ecclesiastical princes of Livonia, rulers of a secular and spiritual territory.In this title we investigate why this did not happen and how this diocese was soon liquidated. We will also examine the two known castles of the bishops of Selonia or Semgallia, Babīte and Mežotne.Näita rohkem ...
„Sellele lisaks on meid ka see ülimalt raskelt muretsema ajanud, et me selliste vaid Liivimaa pärast kannatatud õnnetuste pärast naabrite umbusu all olime (seejuures me ise süüta, ja vaatamata sellele, et me nendesse hästi suhtusime, nemad aga ... iseendale nende ( vaenlaste) hävitamiseks sõlmitud lepetega häda ja viletsust kaela tõid), kui me pidime suurvürstiga … kõnelusi pidama, ja seepärast … olime samuti igast küljest suurimas ohus.“ Hertsog Magnus oli Liivimaal olnud kümme aastat, kui ta andis end tsaar Ivan IV võimu alla, saades suurvürsti vasallriigi juhiks. Projekt Liivimaale sõltlasterritoorium moodustada oli Ivanile vajalik esmajoones välispoliitilistel kaalutlustel, kuid Magnus võttis pakutu ja lootis sellest enamat ehitada, ühendades enda isikus Liivimaa territooriumid.Siiski oli sõdadest räsitud maal, kus toimused ka mitmed poliitilised muutused suurmängijate Rootsi, Taani, Moskoovia ehk Venemaa ja Poola-Leedu vahel, keeruline ehitada üles riigikest, iseäranis süserääni all, kelle muutlik meel tihtipeale oma alluvaid rängalt karistas. Magnus suutis sellegipoolest ühendada enda taha mitmel eri korral kohaliku eliidi, aadlikud ja väikelinnade kodanikud, kelle ootusi herstog siiski lõpuks täita ei suutnud.Magnuse riigi poliitilist ajalugu täiendavad seda erinevatel aastatel näitlikustavad kaardid; toome välja ka 1577. aasta seisu, mil „Liivimaa kuningas“ suutis üürikeseks ajaks ühendada alla suure osa tänapäevasest Lätist. Liivimaa kuningriigi ajaloole lisaks vaatleme ka sellega seotud kohtade – Põltsamaa, Karksi, Salatsi, Lemsalu jt – lugu tol perioodil.Näita rohkem ...
„...määrame meile usaldatud võimu alusel, et Zemgale nimeline maa liidetakse Riia piiskopkonnaga, nii et Riia piiskop valdaks Zemgalet tervikuna koos kõigi vaimulike ja ilmalike õiguste ning jurisdiktsiooniga, välja arvatud kolmandik sellest maast, ... mida Saksa Püha Maarja ordu vennad praegu valdavad ja mida nad seni on hallanud, koos kümnise ja täieliku ilmaliku jurisdiktsiooniga. Edaspidi ei määrata Zemgalesse eraldi piiskoppi, sest see piirkond on osa Riia piiskopkonnast, ja ei ole ise nii ulatuslik, et see võiks ülal pidada eraldi piiskoppi isegi siis, kui kogu see maa oleks usku pööratud...“Sellise otsusega likvideeriti 1251. aastal Seelimaa (Zemgale) piiskopkond legaat kardinal Guglielmo, kardinalpiiskop Pietro da Collemezzo ja kardinalpreester Toledo Johni poolt. Seelimaa piiskopkond rajati vaid 33 aastat varem, suure lootusega võita ristisõdijate kätte Väina lõunakallas.Piiskopkonna loomise järgselt ei olnud Seelimaa siiski enam ristisõdijate tähelepanu keskpunkt: selleks oli Lielupe jõgikonnas asuv Mežotne, millest sai ka Seelimaa ehk nüüd pigem Zemgale piiskopkonnana tuntud oleva territooriumi kese. Sinna planeeriti rajada katedraal ja see oli ka toomkapiitli asukohaks. Kõikide eelduste järgi võis arvata, et Zemgale piiskoppidest saavad olulised Liivimaa kirikuvürstid, ilmaliku ja vaimuliku territooriumi valitsejad.Vaatame siin miks siiski nii ei läinud ja kuidas see piiskopkond varsti likvideeriti. Samuti uurime Seelimaa ehk Zemgale piiskoppide kahte teadaolevat linnust, Babītet ja Mežotnet.Näita rohkem ...
„...me arvame üleliigseks, ka ebavajalikuks, teisi nagu Tallinna ja Kuramaa ( piiskoppe teavitada), kes ju ( endid) kõiges vastavalt eelmainitud kolme ( ordumeistri, Riia peapiiskopi ja Tartu piiskopi) tahtele ja arvamusele liigutada ja püsida ... lasevad ( = teevad kõike vastavalt eelmainitud kolme tahtele)...“Nõnda arvas Tallinna piiskopist markkrahv Wilhelm 1539. aastal. Christian Kelchi jaoks oli Tallinna piiskopkond „kõige väiksem“. Ometi oli selle eesotsa seatud Taani eeskujul kõrgvaimulik, kes oli rahvusvaheline diplomaat, suurmaaomanik ja maaisanda nõunik. Erinevalt Saare-Lääne ja Tartu piiskoppidest pole Tallinna omadest teada vägitegusid lahingus, kuid nende omaaegsed reisid Taani kuningakotta, Saksa ordu kõrgmeistri residentsi ja mujalegi võisid olla võitlustegevusest olulisemadki.Ometi ei tähendanud piiskoppide ilmaliku vürstivõimu puudumine, et neil ei esinenud konflikte oma diötseesi sees. Taani kuningad eirasid regulaarselt 13. sajandi lõpus Tallinna toomkapiitlile antud õigust valida ise piiskop ning hiljem püüdis piiskopi nimetamise õigust enda käes hoida Saksa ordu. Samuti kerkis aeg-ajalt tugevalt esile piiskopi ja Tallinna linna vastasseis, eriti peale reformatsiooni.Kirjeldame siin teoses neid tülisid ja Tallinna piiskopi positsiooni keskaegses maailmas, k.a lühikest aega eksisteerinud Virumaa piiskopkonda, mis lõppeks ühendati Tallinnaga. Lisaks sellele avame ka kahe Tallinna piiskoppide ehitatud linnuse – Kiviloo ja Porkuni – ja Toompeal asunud piiskopipalee lood. Tekste saadavad kaardid ja illustratsioonid.Näita rohkem ...
Eesti rahva kannatuste aasta on 1943. aastal Saksa okupatsiooni ajal välja antud koguteos Nõukogude okupatsiooni kohta Eestis aastatel 1940–1941. Kaheosalisena anti see välja Eesti Omavalitsuste toetusel, rõhutades eeskätt esimesel punasel aastal ... toimunut. Pärast teist maailmasõda suleti koguteos keelatud raamatuna raamatukogude erifondidesse, kuid see jäi alles nii mõnessegi koju kui ka rahva mällu. Koguteose teise osa tekstid on samamoodi nagu esimese osa omadki avaldatud värskendatud kujunduses, kuid tolleaegset keelt säilitades.II osa:MetsavennadNKVD hävituspataljonid ja nende hirmuteod EestisRongkäikude ja miitingute lõõg eesti rahva kaelasEesti kool bolševikkude võimu allTeater punasel aastalEesti kunst punase hulluse kammitsasBolševikkude laastamistöö eesti muusikapõllulBolševistlik aasta Eesti põllumajandusesNäita rohkem ...
Eesti esimene iseseisvusperiood kahe maailmasõja vahel jäi lühikeseks. Kuidas tollal elati? Mida söödi-joodi? Kus ja kuidas puhati, kus töötati? Kuidas elasid siinsed rahvusvähemused? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele leiab vastused ... sellest raamatust. Sekka ka põnevaid juhtumisi tollase elu pahupoolelt.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2018, , 0.62 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789949658206)
Fanatismist, rahast ja ambitsioonidest rikutud maailmas liiguvad ringi endised natsid, Mossadi agendid, rahaahned naised ja operetidiktaatorid.Josef Mengele – endine Auschwitzi koonduslaagri arst, keda hüüti Surmaingliks – saabub Argentinasse 1949. ... aastal. Varjates end erinevate pseudonüümide taha, mõtleb endine arst-piinaja alustada Buenos Aireses uut elu. Peróni Argentina võtab nii tema kui ka mitu teist endist natsi-Saksamaa kõrget poliitikut ja sõjaväelast lahkelt vastu. Ent jälitamine algab taas ja SS-i arst peab põgenema Paraguaysse, sealt Brasiiliasse. Ta eksleb ühest peidukohast teise, maskeeritult ja kabuhirmus, ta ei leia enam iial rahu ... kuni oma salapärase surmani ookeanikaldal 1979. aastal.Kuidas pääses üks enim jahitud natsikurjategijaid kolmekümne aasta jooksul tihedast võrgust läbi? Teie ees on Josef Mengele dantelik Lõuna-Ameerika odüsseia, tõsieluline romaan tema sõjajärgsest põgenemisest.Josef Mengele (16. märts 1911 Günzburg – 7. veebruar 1979 Bertioga, Brasiilia) oli saksa arst. Teise maailmasõja ajal juhtis Auschwitzi surmalaagris laborit, kus korraldas võikaid rassistlikke ja pseudoteaduslikke katseid.1935 kaitses filosoofiadoktori kraadi Münchenis (diplomitöö „Nelja rassigrupi alaluuosade rassimorfoloogiline uurimus“). 1936 sooritas arstiteaduskonna riigieksamid.1937. aastast töötas Frankfurdis pärilikkuse, bioloogia ja rassipuhtuse instituudis professor Otmar vabahärra von Verschueri (1896–1969) juures. 1938 kaitses teistkordselt doktorikraadi. Seoses Mengeli kuritegudega Auschwitzi koonduslaagris tunnistati tema mõlemad doktorikraadid 1960. aastatel kehtetuks.1938 sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei ja SS-i liige.1940–42 teenis sõjaväemeedikuna Relva-SS-is, alguses Prantsusmaal ning seejärel Nõukogude Liidu okupeeritud territooriumil.1942 autasustati teda esimese klassi raudristiga, kui oli vaenlase tule all olevast tankist kaht haavatud sõdurit välja tirides ise haavata saanud.1943. aasta mais määrati ta meditsiiniohvitseriks Birkenausse, Auschwitzi surmalaagrisse.1945. aasta jaanuaris põgenes Mengele Auschwitzist ja vahistati liitlasvägede poolt USA tsoonis, kuid vabastati juuli lõpus.1945–49 töötas Baieris tallimehena, kasutas valenime Fritz Ullman, hiljem Fritz Hollmann. Nürnbergi protsessil tema üle kohut ei mõistetud. Teda peeti surnuks, tema perekond väitis, et Mengele on idarindel kadunuks jäänud.1949 lahkus Itaaliasse, kus sai valepassi Helmut Gregori nimele ja seejärel Punase Risti põgenikupassi, mis andis talle õiguse sõita mistahes riiki.20. juunil 1949 saabub Mengele Buenos Airesesse.1958 alustati anonüümkirja alusel perekond Mengele vastu suunatud uurimist.1959 andis Freiburgi prokuratuur välja Josef Mengele vahistamismääruse. Samal aastal põgenes Mengele Paraguaysse, kus sai kodakondsuse Jose Mengele nimele.1960. aasta oktoobris põgenes Mengele Brasiiliasse, kasutades Peter Hochbichleri nimele välja antud dokumente.1979 tabas teda Brasiilias Bertiogas meres ujudes rabandus ja ta uppus. Mengele maeti 8. veebruaril 1979 Wolfgang Gerhardi nime all.Mengele üle mõisteti 1985. aastal Jerusalemmas postuumselt kohut.Prantsuse ajaloolase ja kirjaniku Olivier Guezi tõsieluline romaan Josef Mengele sõjajärgsest põgenemisest põhineb arvukatel uurimustel ja viimastel aastatel avalikkuse ette jõudnud arhiivimaterjalidel. Romaan pälvis 2017. aastal Renaudot’ auhinna. Olivier Guez on kirjutanud muu hulgas romaanid „Uskumatu tagasipöördumine, juutide lugu Saksamaal alates 1945. aastast“, „Ülistus kadumisele“ ja „Jacques Koskase revolutsioonid“. 2016. aastal pälvis ta Saksamaal auhinna parima stsenaariumi eest filmile „Fritz Bauer, saksa kangelane“.Näita rohkem ...
„Putini propagandamasinˮ on autoril juba kolmas Putini Venemaad puudutav teos. Raamat käsitleb Venemaa infosõda, mis on üks Ukraina-vastase agressiooni uudne joon. Van Herpen näitab, et Kremli propagandapealetung on põhjalikult ettevalmistatud ... strateegia, mida on ellu viidud ja katsetatud viimasel kümnendil. Autor vaatleb selle väljendusi, nagu lääne avaliku diplomaatia algatuste jäljendamist, lääne suhtekorraldusfirmade palkamist, liba-vabaühenduste loomist oma tegevuse kattevarjuks, lääne meediafirmade kokkuostmist, poliitiliste parteide finantseerimist, ülemaailmse televisioonivõrgu RT loomist, lisade avaldamist juhtivates lääne ajalehtedes, venekeelse elanikkonna ärakasutamist oma huvides, vene õigeusu kiriku ja niinimetatud traditsiooniliste väärtuste ärakasutamist oma propagandaks ning lääne lõhestamist. Tegu on värske ja maailma mastaabis unikaalse raamatuga, millele võib ennustada oma valdkonnas klassikaliseks teoseks saamist. Autorist Marcel H. Van Herpen (snd 1945) on Ida-Euroopale ja Venemaale keskenduv julgeolekuekspert. Sotsioloogi haridusega uurija on olnud nii akadeemilisel kui ka administratiivsel tööl alates 1969. aastast, ta on pidanud üle 200 külalisloengu. Van Herpeni viimase aja uurimisteemad on geopoliitika, putinismi-ideoloogia, Venemaa ja lääne suhted, infosõda ning Euroopa Liidu ja USA suhted. Alates 1992. aastast on ta Euro-Atlantilise mõttekoja Cicero Fondi direktor. Van Herpeni raamatute hulka kuuluvad „Putinism: The Slow Rise of a Radical Right Regime in Russia” („Putinism: radikaalse parempoolse reþiimi aeglane esiletõus Venemaal”) ja „Putin’s Wars: The Rise of Russia’s New Imperialism” („Putini sõda: Vene neoimperialismi esiletõus”). Neid on avaldatud inglise, hollandi, vene, soome ja poola keeles.Näita rohkem ...
„Riigijuht mõtleb ja tegutseb kahe telje ristumispunktis: üks paikneb mineviku ja tuleviku, teine aga tema juhitavate inimeste püsiväärtuste ja püüdluste vahel,” kirjutab Henry Kissinger selles kaasakiskuvas raamatus. Säärase vaistliku suunataju ... abil ning oma minevikuteadmisi ja tulevikuaimust tasakaalustades saab riigijuht sihte seada ja strateegiat kehtestada.Kissinger analüüsib kuue erakordse riigijuhi tegevust nende igaühe eriomase strateegilise hoiaku alusel. Konrad Adenauer järgis alandlikkuse strateegiat, et tuua maailmasõjas purustatud ja kõlbeliselt laostunud Saksamaa rahvusvahelisse ellu tagasi. Charles de Gaulle tõstis tahte strateegia toel Prantsusmaa võidukate liitlaste kõrvale ja püüdis taastada oma kodumaa ajaloolist hiilgust. Richard Nixon tagas külma sõja ajal USA-le geostrateegilise eelise tasakaalu strateegia abil. Anwar Sadat andis pärast 25 aastat kestnud konflikti Lähis-Idale rahuvisiooni, kasutades ületamise strateegiat. Lee Kuan Yew kujundas Singapurist olude kiuste võimsa linnriigi tipptaseme strateegia varal. Margaret Thatcher, kelle valitsemise algusajal peeti Suurbritanniat Euroopa haigeks meheks, tugevdas oma rahva vaimu ja riigi rahvusvahelist positsiooni veendumuse strateegia abil.Autor ei vaatle neid riigijuhte pelgalt ajaloolisel taustal, vaid ka omaenda kogemuse najal, sest ta tundis neid kõiki isiklikult ja osales paljudes kirjeldatud sündmustes.Henry Kissinger (1923–2023) oli Richard Nixoni ja Gerald Fordi riikliku julgeoleku nõunik ja välisminister ning andis välispoliitilist nõu veel mitmele USA presidendile. Tema rohketest raamatutest on eesti lugejale tuttavad „Diplomaatia” ja „Maailmakord”.Näita rohkem ...
