Pettumine psühholoogias paneb inimesi üha enam pöörduma formaalse filosoofia poole, et otsida sealt juhtlõngu selle kohta, kuidas elust mõtelda. Kuid enamik meist, kes me püüame heidelda sääraste ideedega nagu reaalsus, tõde, terve mõistus, ... teadvus ja ühiskond, ei ole saanud ranget väljaõpet, mis lubaks niisuguste asjade üle enesekindlalt arutleda. John Rogers Searle (snd 1932) toob need ideed abstraktsetest kõrgustest reaalelulise mõistmise kindlale maapinnale, nii et filosoofiateadmisteta inimestel tekib võimalus aru saada, kuidas sellised printsiibid meie igapäevaelus toimivad. Autor rõhutab, et eksisteerib reaalne maailm, millega tegelda, ja ta mõistab hukka uskumuse, et meie maailma reaalsus sõltub sellest, kuidas me seda maailma tajume.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2026, , 7.30 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589953)
Eesti filosoofi Margus Oti mahukas ja mitmekülgne essee võtab mõtiskleda selle üle, milline olemine on hea, kuidas olemine saaks veel parem olla ning missugune olemine võiks olla parim. Keskendudes eelkõige inimese heaolule, käsitleb Ott erinevaid ... teemasid heaolumõõdikutest inimsuheteni ja kunstidest looduskeskkonnani ning jõuab järeldusele, et olemine ise ongi juba hea, võrratu, absoluutne, kuid see saab alati olla veel parem: „Parim olu on korraga käes ja käest ära. See ongi priima.“Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Ta on õpetanud filosoofiat paljudes Eesti ülikoolides ning tema peamised uurimisteemad on keerukus, ajalisus, kehastumus ning võrdlev filosoofia. Aastatel 2015–2018 ilmus temalt kuueköiteline teos „Väekirjad“, aastal 2024 kaks ingliskeelset teost: „Embodiment Theory and Chinese Philosophy“ ja „Resonances of Neo-Confucianism“. Ott on tõlkinud eesti keelde mitmeid mõtlejaid: Gilles Deleuze, Zhuângzi, Baruch Spinoza, Gottfried Wilhelm Leibniz, Henri Bergson ja François Jullien. Samuti on ta avaldanud antoloogia hiina vaimulugemis- ja muusikapärimuse tekstide tõlgetega („Muusika ja muundus“).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.04 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589830)
Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum ... kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 2.49 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589649)
Filosoofia äärealadel elab hulganisti olevusi, kes ei ole inimesed ega loomad, teiste seas leiame sealt ka taimed. Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab selles... raamatus just taimse elu metafüüsika dekonstruktsiooni esiplaanile. Ta joonistab välja taime elu eksistentsiaalse mõõtme ja inimese mõtlemise taimse algupära, et kinnitada taimede potentsiaali üldistavale loogikale vastu panna ja otstarbekesksuse kitsastest piiridest üle astuda. Taimede „metafüüsikajärgset” elu rekonstrueerides keskendub Marder nende iseloomulikule ajalisusele, vabadusele ja ainelisele teadmisele, mida võiks ehk nimetada ka tarkuseks. „Taimmõtlemine” on tema jaoks mittekognitiivne, mitteideatsiooniline ja mittepildiline mõtlemise viis, mis on taimedele iseloomulik, ühtlasi tähistab see inimese mõtte tagasipöördumist juurte juurde ja lähenemist taimedele.Michael Marder (snd 1980 Moskvas) on filosoof ning Baskimaa Ülikooli filosoofiaprofessor, kelle uurimistöö keskendub fenomenoloogilise traditsiooni toel keskkonnafilosoofiale ja poliitikateooriale. Ta on kirjutanud rea raamatuid vegetaalse elu filosoofiast, milles pöörab põhjalikult tähelepanu taimede olemisviisidele.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2012, , 1.46 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985587515)
„Tartu–Moska koolkond“ on esimene köide semiootik Mihhail Lotmani valikteostest, mis on koondatud pealkirja alla „Struktuur ja vabadus“. Esimene köide sisaldab autori uurimusi semiootika alustest ja Tartu koolkonna tähtsamate mõistete ülevaadet. ... Sissejuhatuses vastab Lotman muuhulgas küsimusele, mis on semiootika. Samas aga on raamatus palju autori originaalseid tulemusi ja mõisteid, nagu nt semiootilise süsteemi väli, semiootiline reduktsioon jt. Raamat on mõeldud kõigile huvilistele ega vaja spetsiaalset ettevalmistust.Näita rohkem ...
Elu tahab elamist, surm suremist. Muretseda selle pärast, et kord sureme, pole põhjust. Enne surma saabumist on mõistlik elada aina elusamat elu.Sadu, isegi tuhandeid inimesi oma üle 33-aastase vaimulikutöö jooksul matnud Jaan Tammsalu oskab nõu ... anda, kuidas rahulikult ja väärikalt surmaks valmistuda ja lävepakust üle astuda. Surm ei ole lõpp.Näita rohkem ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre “Suur pettumus” on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid “mina”, “meie” ja “nemad”; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 0.71 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949693672)
Kas olla õnnelik on piisav elueesmärk? Kas on vaja otsida elu mõtet? Või oleks ehk targem elada nii, et läbi kogemuste ja avastuste muutuks su elu mõttekaks?Neile ja paljudele teistele sügavatele küsimustele otsib soome filosoofiadoktor Frank ... Martela oma uues raamatus vastust. Ladusalt, humoorikalt ja põhjalikult kirja pandud avastused võtavad lugeja kaasa ja suunavad edasist arutlust iseendaga.Mõned neist mõtetest võivad näida kummalised, teised jälle ilmselged, kolmandaid rakendad vahest juba niigi täielikult. Aga koos peaksid need pakkuma kindlat ja stabiilset alust, millele saaksid üles ehitada rahuldustpakkuvama ja elujaatavama olemasolu.Põhjalikult filosoofiline raamat, mis on uskumatult huvitavalt kirja pandud.AutoristFrank Martela, PhD, on filosoof ja psühholoogiateadlane, kes keskendub elu mõtte küsimusele. Tema artiklid on ilmunud ajakirjades Scientific American Mind ja Salon, ning tema tööst on kõneldud Quartzis ja BBC-s. Tema uurimusi on avaldatud paljudes akadeemilistes ajakirjades nagu Journal of Personality, Journal of Positive Psychology, Journal of Happiness Studies, Metaphilosophy, Southern Journal of Philosophy, Motivation and Emotion, ja Organization Studies. Ta on pidanud üle saja avaliku ettekande mitmel pool maailmas ning teda on külalislektoriks kutsutud nelja mandri ülikoolidesse, sealhulgas Stanfordi ja Harvardisse. Teda on intervjueerinud New York Times, Fitness, VICE, ja Monocle. Martela töötab Aalto ülikoolis Helsingis. Võid tema kohta rohkem lugeda aadressilt www.frankmartela.com või Twitteris f_Martela.Raamat „Imeline elu“ (originaal A Wonderful Life) on tõlgitud enam kui 40 keelde.Soovitan Frank Martela raamatut igaühele, kes on murdnud pead elu mõtte üle ning pole seni veel lahendust leinud. Mulle meeldisid väga need raamatu peatükid, milles Martela näitab, kuidas küsimus elu mõtte järele on tegelikult üsna hiline leiutis, mis on tingitud religioosse maailmamõistmise asendamisest teadusliku maailmapildiga. Martela vabastab meid elu mõtte otsimise lummast ning pakub selle asemel täiesti saavutatava eesmärgi – tuleb elada nõnda, et elu tunduks sulle endale tähenduslik. Raamatu lõpuosas selgitab Martela teaduslikele uurimustele ning iseäranis enesemääratlusteooriale toetudes, kuidas leida tähenduslikkus oma elus: tee ise autonoomselt oma valikud ning arenda oma oskusi nende valikute tegemiseks, loo ja hoia suhteid teistega ning tee neile head. Ehk ongi see üks parimaid soovitusi, mida oma eluga peale hakata, selle asemel, et otsida elu mõtet väljastpoolt elu ennast.- Bruno Mölder, TÜ vaimufilosoofia professorNäita rohkem ...
Fanny de Siversi kogutud teoste iga köide on natuke eriline. Suur osa viiendast köitest pärineb tema kirjadest Vello Salole ja ringkirjadest sõpradele. Järgnevad kogutud artiklid, mis on esitatud teemade kaupa. Lõpus on välis- ja kodueesti ... ajakirjades avaldatud keeleteaduslikud kirjutised. Lisaosasse sobis seni avaldamata pihipeegel. Kirjavahetusest Vello Saloga avaneb paljugi tundmatut noorema Fanny kohta. Esile tuleb ka see dimensioon, mille puhul on öeldud, et temaga vesteldes ei olnud tabuteemasid. Fanny oli kirglik nii armastuses kui ka kriitikas. Ta oli hea huumorisoonega vahetu suhtleja, äärmiselt sooja südamega ja hooliv inimene. Temaga võis kõigest rääkida, oma arvamus oli tal nii maailma suurte kui ka väikeste asjade kohta. Fanny de Sivers oli Eesti katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija, kelle huviks oli eesti keele uurimine, kristliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele Prantsusmaalt ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine. Vello Salo on Fanny de Siversit nimetanud Maarjamaa emaks. — Bianca MikovitðNäita rohkem ...
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja ... õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.Näita rohkem ...
Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu ... puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon „Mateeriasse kootud palve“.Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne.Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu … Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab.— Fanny de SiversNäita rohkem ...
Käesolev kogumik on teine köide Fanny de Siversi (1920-2011) kogutud teostest (esimene köide „Kogu mu elu on advendiaeg” ilmus aastal 2018). Teist köidet raamistavad autori broðüürid„Jõuluaja kirjad”, „Paastuaja kirjad”, „Ühelt kaldalt teisele”, ... „Haigus võib avada aknaid” ning „Jumala loomaaed – tuttav tundmatu maailm”. Ulatuslik keskmine osa sisaldab erinevatest väljaannetest kogutud kirjutisi markantsete, eriti Prantsusmaaga seotud isikute lugusid, samuti revolutsioonide, võimu- ja naisküsimusi puudutavaid artikleid, mille väärtust esseistika þanris on hinnatud ülikõrgeks. Autor on tuntuks saanud nii ajaloolise, usundiloolise kui ka filosoofilise kallakuga kirjutiste poolest.Filosoofide ajalooline peavägi koosneb meestest. Nemad on üha otsinud lunastust teadmistest ja teadusest. Osa naisi on küll nende arutlustega kaasa kajanud, kuid tugeva algupäraga mõtlejaid, neid, kes mehemõtte suurtes peajoontes söandaks kahelda, on naiste seas siiski seni leidunud vaid üksikuid. Neid napib suurtelgi rahvastel. Seda uhkemad võime olla, et meil siin väikesel maal on sündinud mõned silmapaistvalt avara vaimsusega naised, Fanny de Sivers kindlasti nende esireas.— Jüri TalvetNäita rohkem ...
Peatoimetaja: Mart Helme Autorid: Aimar Altosaar, Alar Kilp, Andreas Klein, Andres Arrak, Andres Herkel, Johannes Christian Koecke, Kadri Vanem, Kaja Sõrg, Lindsay Lloyd, Mart Laar, Mart Nutt, Steven van Hecke, Torbj¸rn R¸e Isaksen, Tõnis Lukas, ... Vladimir Bukovsky Kogumik “Mitmekülgne konservatism” pakub Eesti lugejale esmakordselt mahuka emakeelse ülevaate paremtsentristliku poliitika ajaloost, arengust tänapäeval ja poliitilise voolu tulevikusuundumustest. Raamatus on 18 artiklit, mille laiapõhjaline lähenemine ja akadeemiline tase on saavutatud tänu erinevate Eesti autorite, Euroopa ja Ameerika mõttekodade kaastööle. Konservatismi olemuse kõrval leiavad põhjalikku käsitlust väärtused, millest konservatiivid lähtuvad oma poliitika elluviimisel ja suhetes teiste maailmavaadetega. Raamat on suunatud eelkõige üliõpilastele, õppejõududele, poliitikutele, ekspertidele, ajakirjanikele ja poliitikahuvilistele. Raamatu eelvaadet saab vaadata - http://issuu.com/otse.info/docs/mitmekylgne_konservatism_prew?mode=window&backgroundColor=23222222Näita rohkem ...
Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere vormilt sõnavõttude ja kirjutiste, sisult akadeemiliste arutluste kogumik (“Eesti Mõtteloo” sarjas nr. 164) vastab ühest küljest meie rahva kõige ajakajalisematele küsimustele, teisalt aga annab ... teadusmaailmale võimaluse selgitada selges, huvitavas ja humoorikaski keeles oma uuemaid saavutusi ja avastusi. Peaaegu iga osa taustaks ja ajendiks on mõni tuline vaidlus Eesti ühiskonnas. Olgu teemaks globaalne või lokaalne, inimene või ühiskond, tervis, väärtused raha või kosmos, vaimsus või religioon, tehnoloogia või tehisintellekt – sõnastuselt on need tekstid kõned, mida võib eeskujuks võtta iga retoorikast huvitatud õppur või teadur.Näita rohkem ...
“Ilmamaa” poolt väljaantud Uku Masingu esimese artiklikogu täiendatud taastrükk näitab autorit silmapaistva retooriku ja kirgliku polemiseerijana. Raamat hõlmab artikleid ja uurimusi, eessõnu ja arvustusi, palvusi ja jutlusi aastatest 1935–1945. ... Kogu oma mitmekülgsuses jääb Masing eestluse kandjaks – ajab oma rada nii maailma usundi- ja kultuuriloo kui ka Eesti ajaloo uurija ja folkloristina. Sinna kõrvale mahub tema luuletajaolemus, teoloogi jutlustav pool ja kindlameelne publitsist.Näita rohkem ...
Peeter Torop - KultuurimärgidPeeter Torop (1950) on Igor Èernovi kõrval olnud kõige ustavamaid Juri Lotmani õpilasi, kes ühtlasi innukalt jätkab oma õpetaja kultiveeritud suundi, tegutsedes viljakalt vene kirjandusloo (eriti Dostojevski), ... tõlketeooria ja semiootika alal. Käesoleva kogumiku sissejuhatuses “Märgid kultuuris” veenab autor meid, et kuigi ei ole olemas semiootiku ametit, tähendab “semiootiline mõtlemisviis” vastukaaluks tänapäevase hariduse puudulikkusele siiski pöördumist ajalukku ja süsteemikeskse mõtlemise arendamist, nii et neid sünteesinu võib homme olla “…kiireim reageerija kõigele uuele ning esimene nende ametite pidaja, mida meie ühiskond ei oska veel täna tahta ega planeerida.” Tekstid ise on valminud aastail 1981–1999, kogumiku alajaotused kannavad keskendavaid pealkirju “Kultuur kui tõlkimine”, “Intersemioosis”, “Russica” ja “Mäletamisest”, olles kõik kunagi pealkirjatult sisse juhatatud. Peeter Toropi – köide kinnitab viimase alajaotuse eel lausutut: “Ja nii ei ole õpetajate mäletamine midagi muud kui nende alustatud töö jätkamine…”Näita rohkem ...
Ilmamaalt teine valimik (pärast “Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt”, 1993) Uku Masingu (1909–1985) ettekandeid, kõnelusi ja vaatlusi ajavahemikust 1930-1951, milledes ta vanatestamentlikult langetab otsuseid inimkonna üle ning kurjustabki. ... Ilmumisajani 1995 – paari erandiga – avaldamata, oli neid omal ajal kuulatud vaid ettekandeina või levitatud-loetud ärakirjana käsikirjast “Esseede” nime all. Inimese kannatusi ja kohustusi püüab Uku Masing Hando Runneli sõnul piltlikustada näidendilaadses teoses “Palimplastid”, mis samuti leidub valimikus.Näita rohkem ...
Vana-Kreeka filosoofi Platoni (427 347 e.Kr.) dialoogid on Õhtumaa filosoofia põhi. Tema mahukas kirjalikus pärandis sõnastatud küsimused on jäänud „filosoofia“ põhiküsimusteks tänaseni. Platonil saab filosoofia esmakordselt selgepiirilise sisu ... kindla uurimisvaldkonnana, mis nõuab kindlat mõtlemismeetodit. Dialoogide ammendamatu mitmekihilisuse ja mitmetimõistetavuse tõttu on Platon endiselt, ka 2350 aastat pärast surma, uuritavamaid „teemasid“ filosoofia ajaloos. Platoni „Teoste“ I köitesse on koondatud kõik seni eesti keeles ilmunud Platoni tervikteosed ja uusi tõlkeid („Phaidon“, „Phaidros“). Raamat annab pildi Platoni eesti keelde tõlkimise ajaloost ja hetkeseisust. „Sokratese apoloogia“ on Platoni kirjanduslik versioon Sokratese kaitsekõnest ateenlaste kohtu ees 399. a. e.Kr. „Kriton“ kajastab Sokratese surma-eelset vestlust sõber Kritoniga, kes püüab teda veenda vanglast põgenema. „Pidusöögi“ vestlusteema on armastus dialoogil on olnud tohutu mõju õhtumaisele „erose“ mõistele. „Charmidese“ keskmes on vooruse olemus. „Euthyphroni“ keskmes jumalakartlikkus ja -vallatus. Esmakordselt eesti keeles ilmuv „Phaidon“, kreeka proosa meistriteoseid, kirjeldab samuti Sokratese viimast päeva enne surma ning on põhiallikaid Platoni hinge- ja ideedeõpetuse tundmaõppimisel. „Phaidroses“ avaneb metafüüsika algne situatsioon (T. Luik).Näita rohkem ...
Carl Gustav Jung luges 1935. aastal Londonis, Tavistocki kliinikus ligi kahesajale psühhiaatrile ja arstile viis loengut analüütilise psühholoogia teemadel. Tema sorav inglise keel, huumorimeel ning juba tuntud, kuid ikka veidi salapäraseks jäänud ... ainevaldkond köitsid auditooriumit täielikult. Intrigeeriv oli ka Jungi eemaldumine Sigmund Freudi vaadetest. Igale ettekandele järgnenud diskussioon ei kujunenud mitte ägedaks vaidluseks, vaid sisuliselt lisaloenguks, kuigi ei puudunud ka teravamad noodid. Kõne alla tulid sõnaliste assotsiatsioonide testid, teadvuse funktsioonid, unenäoanalüüs, arhetüübid, ülekanne ning ülekande teraapia. Loengu stenogrammi põhjal kokku pandud raamat annab hea sissejuhatuse Jungi kogu loomingule ja lubab heita pilgu tema enda isiksusele, Jungile kui oma meetodi õpetajale, ning võimaldab vaimukõrvas kuulda kõnelemas üht meie aja suurimat psühhoanalüütikut ja filosoofi.“Tavistocki loengud” Hillar Künnapase tõlkes on teeviit Jungi loomingusse, sisaldades lisamaterjalina ulatuslikku kirjanduse loetelu, aineloendit ja lühivaateid diskussioonides osalenutele. Kaasaegse saatesõna on kirjutanud Alo Jüriloo.Näita rohkem ...
