Kuueteistkümnendal sajandil hoo sisse saanud suurte maadeavastuste üheks peamiseks ajendiks oli juurdepääsu saamine idamaade vürtsidele ja muudele rikkustele, mis ahvatlesid eurooplasi. Kui Portugal oli tänu Bartolomeu Diasile ja Vasco da Gamale ... juba avastanud meretee ümber Aafrika ja üle India ookeani, siis Hispaania oli esialgu sunnitud piirduma Ameerika avastamise ja koloniseerimisega. Aga vürtsid ning Hiina ja Jaapani kaubad ei andnud hispaanlastelegi rahu. Kui Mehhiko koloniseerimisel oli jõutud Vaikse ookeani rannikule, tekkis idee alustada sealtkaudu kaubavahetust Kagu-Aasia maadega. Väikeste vahedega saadetigi üle Vaikse ookeani mitu ekspeditsiooni, mis kõik paraku lõppesid ebaõnnestumisega, sest ühelgi neist ei läinud korda leida sobivate tuultega tagasiteed Ameerikasse. 1565. aastal läks Mehhikost Navidadist teele järjekordne, nelja laeva ekspeditsioon eesotsas Miguel de Legazpi ja Andrés de Urdanetaga. Nii sai alguse seiklusrohke mereretk, kus tuli rinda pista kõikvõimalike raskustega, võidelda Okeaania sõjakate põliselanikega ja mässumeelsete meremeestega. Aga seekord eesmärk saavutati: avastati kindel tagasitee Aasiast Ameerikasse ja maailm sai endale uue silmapaistva meresõitja, kellest paraku kuni viimase ajani peaaegu midagi ei teatud – Lope Martíni.Andrés Reséndez on California ülikooli ajalooprofessor. Tema huvivaldkonnad on eurooplaste varased uurimisretked Ameerikasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine, USA ja Mehhiko piirialad, Vaikse ookeani ajalugu. Ta on andnud loenguid muuhulgas ka Yale’i ja Helsingi ülikoolis ja avaldanud neli raamatut. 2016. aastal ilmunud „The Other Slavery” pälvis 2017 Bancrofti preemia ja pääses 2016 National Book Awardi lõppvalikusse.Näita rohkem ...
Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliste menukite autor Simon Sebag Montefiore punub oma raamatus kokku inimkonna ajaloo vanimaist tsivilisatsioonidest tänapäevani, lähtudes sellest, mis ühendab kõiki inimesi, nimelt perekonnast ja ... suguvõsast.Jutustuse keskmes on rikkalik valik keerukaid isiksusi. Mõned on kuulsad – või kurikuulsad –, alustades Aleksander Suurest, Attilast, mansa Musast, Ivan Julmast ja Tðingis-khaanist ning lõpetades Hitleri, Thatcheri, Obama, Putini ja Zelenskõiga. On loomeinimesi Sokratesest, Michelangelost ja Shakespeare’ist kuni Newtoni, Mozarti, Balzaci, Freudi, Bowie ja Berners-Lee’ni.Teised on vähem tuntud: kerjusena elu alustanud, aga Mingi dünastia rajanud Hongwu; Hawaii kuningriigi ühendaja Kamehameha, koguni Rooma impeeriumi trotsinud keisrinna Zenobia, Haiti kuningas Henri, esimene naiskirjanik Murasaki ja Maroko piraatide kuninganna Aiða. Lisaks vallutajatele ja valitsejatele kohtume ka prohvetite, ðarlatanide, kunstnike, arstide ning loomulikult armastajate, abielunaiste ja -meestega.Maailma ajalugu astub meie ette kõige suurejoonelisemal ja intiimsemal kujul – omavahel põimuvad sõja-, migratsiooni-, taudide, religiooni-, meditsiini- ja tehnoloogiateemad toovad läbi sajandite, maailmajagude ja kultuuride kulgedes meie ette inimesed ja nende draamad. Ilukirjandusliku nõtkusega näitab autor inimkonna lugu kõigi selle rõõmude, murede, romantika, leidlikkuse ja julmusega ning loob niiviisi teedrajava ja tervikliku jutustuse, sättides paika uusi verstaposte ajaloo mõistmisel.Simon Sebag Montefiore on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud auhinnatud raamatute autor, kelle teoseid on avaldatud neljakümne kaheksas keeles. „Potjomkin. Vürstide vürst” oli nomineeritud Samuel Johnsoni auhinnale (Suurbritannia); „Stalin. Punase tsaari õukond” võitis Briti raamatuauhindade parima ajalooraamatu auhinna; „Noor Stalin” sai Costa Biography auhinna (Suurbritannia-Iiri), ajalehe LA Times parima biograafia auhinna (USA), Bruno Kreisky auhinna (Austria) ja Grand Prix de la Biographie Politique’i (Prantsusmaa); „Jeruusalemm: biograafia” sai Wenjini raamatuauhinna (Hiina) ja Jewish Book Council’s Book of the Year (USA) tiitli ning „Romanovid. 1613–1918” teenis Lupicaia del Terriccio kirjandusauhinna (Itaalia). Tema sulest on ilmunud ka nn Moskva romaanitriloogia „Saðenka”, „Verev keskpäevataevas” ja „Ühel talveööl”, mis pälvis aasta parima poliitilise sisuga ilukirjandusteose auhinna (Suurbritannia). „Imestusväärt suursaavutus.” – Simon Schama, Briti ajaloolane ja saatejuht, Columbia ülikooli ajaloo ja kunstiajaloo professor„Tõeline pärl. Äärmiselt ambitsioonikas ja tulvil üllatusi.” – Peter Frankopan, Briti ajaloolane ja kirjanik, Oxfordi Worcesteri kolledþi ajalooprofessor, raamatu „Siiditeed” autor„Montefiore mõjuv, liigutav, eepiline ja vaheldusrikas jutustamisviis ning põhjalik uurimistöö teevad sellest maailma ajaloo ülevaatest enneolematult stiilse ja tervikliku loo.” – Olivette Otele, ajaloolane ja Londoni SOASi ülikooli professor„Selles hämmastava haarde ja mahuga teoses põimib Montefiore kokku teenrite, õukondlaste, kuningate, maadeavastajate, jutlustajate ja filosoofide lood, mis kokku moodustavadki ajaloo. Suurepärane!” – Henry Kissinger, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahupreemia laureaat, raamatu „Diplomaatia” autor„Üksainus sõna Montefiore raamatu kohta: meistritöö!” – Ben Okri, Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivistNäita rohkem ...
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi.„Nõidus” viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud ... kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vard¸ saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, kus noorel neiul tuli vastamisi seista usujuhist pihiisaga, ning Lesothos käivitatud nõiajaht, mille tagajärjel Briti koloniaalvõimud hukkasid kaks kohalikku juhti.Uurides, kuidas nõidus on aegade jooksul hirmu sünnitanud, seejärel dekriminaliseeritud ja ümber mõtestatud, et võtta see uuel kujul kasutusele naiste tagakiusamise vahendina, analüüsib Marion Gibson soo ja võimu, põlisrahvaste tavade ja koloniaalvalitsuste surve ning poliitilise rõhumise ja üksikisiku vastuhaku seoseid.Tuues lugeja ette nõiduses süüdistatud mehed ja naised, kellest paljud ei pääsenud nendest protsessidest eluga, annab „Nõidus” ehk südikust neile, keda meie ajal vaenatakse ja püütakse tühistada. Nii saavad tänapäevalgi kõnelda inimesed, kelle ajalugu kunagi vaikima sundis.Marion Gibson on Ühendkuningriigi Exeteri Ülikooli renessansi- ja maagiakirjanduse professor ning Cambridge University Pressi sarja „Elements in Magic” peatoimetaja. Ta on avaldanud kaheksa teadusteost, olnud viie raamatu teadustoimetaja ja tema sulest on ilmunud mitmeid artikleid.Näita rohkem ...
Et oma naabrit mõista, võiks tunda tema ajalugu. Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 1505–1533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate ... osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule 10. sajandist 13. sajandi keskpaigani, paigutuda raamatusse, mis kannaks pealkirja „Ukraina ajalugu“, sest valdav osa tolleaegsetest sündmustest ning tegelastest seostuvad tänapäeva Ukraina aladega. Sealt pärineb nimi Rossia, mille Moskoovia suurvürstiriik võttis 18. sajandil oma riigi ja impeeriumi ametlikuks nimeks, sealtkaudu loodi esimesed kontaktid lääne tsivilisatsiooniga; Kiievi-Russist sai alguse piirkonna ristiusustamise protsess jne.Vladimir Sergejev (1951–2017), PhD, lõpetas 1974. aastal Moskva Riikliku Ajaloo-Arhiivinduse lnstituudi. Töötas Tallinna Pedagoogikaülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendina ning oli spetsialiseerunud vene ja teiste slaavi rahvaste kultuuri ning ajaloo uurimisele. David Vseviov (1949), PhD, lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Ta on ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina. Ta on valitud Postimehe 2009. aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.Näita rohkem ...
Mitte üheski riigis pole ajalugu ümber kirjutatud nii palju ja nii sageli kui Venemaal. See, kuidas venelased ise oma lugu jutustavad ning seda ikka ja jälle muudavad, on nende ajaloo, kultuuri ja uskumuste mõistmise ning tõlgendamise seisukohalt ... ülimalt oluline. Et hoomata, missugune võib olla Venemaa tulevik, on vaja aru saada, mida tähendab Putini reþiim nii Venemaale kui tervele maailmale, ning tuleks uurida ideid ja müüte, mille abil on seda ajalugu kujundatud. Nappide vahenditega, aga ladusas sõnastuses maalib Orlando Figes pildi maailma suurima riigi tuhandeaastasest ajaloost alates Rjurikust ja vürst Vladimirist; edasi oleme tunnistajaks Ivan Julma kroonimisele, Peeter I ja Katariina II tegemistele kuni Romanovite dünastia hävinguni, revolutsioonile, kodusõjale ja Nõukogude Liidu kokkuvarisemisele, ning siis juba Venemaa käekäigule kuni sissetungini Ukrainasse veebruaris 2022. Eestigi lugejale tuntud ajalooalaste suurraamatute autor Antony Beevor on Figese uue teose kohta öelnud, et kui tahta tõepoolest mõista tänapäevast Putini Venemaad, mille minevik on kinni lugematutes müütides, siis tuleb lihtsalt lugeda seda Figese suurepärast ülevaadet.1959. aastal Londonis sündinud Orlando Figes sai ajaloohariduse Cambridge’i ülikoolis ja õpetab praegu sama ainet Londoni ülikooli Birkebecki kolledþis ning Cambridge’i ülikooli Trinity kolledþis. Ta on üheksa Venemaa ja Euroopa ajalugu käsitleva raamatu autor. Eesti keeles on varem ilmunud „Nataða tants“, „Revolutsiooniline Venemaa 1891–1991“, „Saada mulle vaid sõna“, „Sosistajad“ ja „Eurooplased“.E-raamat ei sisalda fotosid.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2016, , 0.82 Mb, Kirjastus: Bit AS (Avita kirjastus), ISBN-13: 9789985221945)
Meie tsivilisatsioon on loonud Egiptusest ideaalpildi, mida kaldutakse oma kujutlustes kord ülistama, kord halvustama järeldustega, mis ei pärine Egiptusest enesest. Käesoleva raamatu eesmärgiks on käsitleda Vana-Egiptust võimalikult mõistetavana ... meie kultuurimaailma jaoks, pidades seejuures silmas erinevaid perspektiive, mis muudavad selle tsivilisatsiooni ühtaegu nii lähedaseks kui ka kaugeks. Üheteistkümne nimeka egüptoloogi esseed vaatlevad tähtsamaid inimgruppe: talupoegi, käsitöölisi, kirjutajaid, ametnikke, preestreid, sõdureid, orje, võõramaalasi, naisi, surnuid kuni vaaraoni välja. Kokkuvõttes käsitlevad nad aga kõik ühte nähtust, mis oli Egiptuse ühiskonna kese - riiklik organisatsioon selle erinevates avaldumisvormides.Teemad ja autorid: Talupoeg (R. A. Caminos); Käsitööline (D. Valbelle); Kirjutaja (A. Roccati); Ametnik (O. Berlev); Preester (S. Pernigotti); Sõdur (S. ´Ibada al-Nubi); Ori (A. Loprieno); Võõramaalane (E. Bresciani); Surnu (S. Donadoni); Vaarao (E. Hornung); Naine (E. Feucht).Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 3.70 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949997473)
See raamat ei ürita jutustada avaliku kõnepidamise ajalugu või edasi anda ajaloo pöördepunkte. See sisaldab 50 nüüdisaja kõnet, mis on peetud eri olukordades.Teosesse koondatud kõnelejate sihid on vägagi erinevad, mõned kiiduväärsemad kui teised. ... Paljud tegelevad igaveste küsimustega, nagu sõda ja rahu, ebavõrdsus ja õiglus, repressioonid ja revolutsioon. Teised just oma ajastu muredega – AIDSi, aatompommi, tehnoloogia ja terrorismiga. Kõigil neil on öelda midagi ainulaadset ning nad on seda öelnud originaalsel ja veenval moel.Kõnesid tutvustades üritasime lugejale pakkuda kohta esireas, kirjeldades tollaseid tingimusi, ajaloolist tausta ja võimaluse korral ka publiku reaktsiooni. Oleme igale kõnele koostanud sissejuhatuse ning märkused seletavad lahti neid viiteid, mis ei pruugi olla ilmselged. Mõnedel juhtudel oleme kõnesid lühendanud, jättes välja materjali, mis võib lugejale vähem huvi pakkuda.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2020, , 1.07 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949996650)
Nõukogude Liidu lagunemisega sai läbi ka külm sõda, Venemaal algasid reformid ning tulevikku ennustati demokraatlike riikide sõbraliku kooseksisteerimisena. Täna on Lääne ja Venemaa vahel taas terav vastasseis, Venemaa on okupeerinud alasid ... Ukrainas, Gruusias ning räägitakse küberrünnakutest ja valimiste mõjutamisest. Unistus demokraatlikust ja usaldusväärsest partnerriigist Venemaast ei saanud täituma. See raamat küsib, miks see nii on. Kes lasi selle võimaluse käest? Kes kaotas Venemaa?Raamatu autor on tunnustatud ajaloolane Peter Conradi, kes on teinud põhjalikult tööd nii arhiivis kui asjaosalisi intervjueerides ning leidnud materjali ja lugusid, mis olid siiani teada vaid riikide tipp-poliitikutele ja nende abilistele. Raamat on halastamatult avameelne ja erapooletu, pakkudes uusi vaatepunkte nii vene- kui läänemeelsele lugejale.„Vähestel inimestel peale aastaid Moskvas töötanud briti ajakirjaniku Peter Conradi on paremad eeldused selgitada, mis läks Venemaal pärast Nõukogude Liidu langemist nii valesti, et sellest ei saanudki normaalset demokraatlikku riiki. Ja see küsimus on meile siin Eestis eriti oluline.“ Priit Hõbemägi, ajakirjanik„Selge, mõtlemapanev ja murettekitav. Kõik, kes soovivad mõista Vladimir Putini tõusu ja vene natsionalismi uut esilekerkimist, peaksid lugema seda Peter Conradi põhjalikule uurimistööle põhinevat muljetavaldavat raamatut.“ Victor Sebestyen, „The Making of the Modern World“ autor„Peter Conradi vaatab rahulikult ja kaalutletult idalääne suhete arenguid, mis ähvardavad maailma poolitada. Tulihingelise ja kallutatud debati ajastul pakub ta ajaloolist konteksti, mis on ülitähtis, et ratsionaalselt hinnata, kus me oleme ja kuhu oleme suundumas.“ Martin Sixsmith, „Russia: A 1,000 – Year Chronicle of the Wild East“ autor„Selle suurepärase raamatu teemaks on, kuidas maailm kaldus ühest külmast sõjast teise, ehkki vahepeale jäi sõbralik, ent kaugelt liiga lühike peatus rehvivahetuseks. Oma seitset Moskvas veedetud korrespondendiaastat ja selget sädelevat kirjutamisandi kasutades elustab Peter Conradi meeleolukas ja infoküllane jutustus häid ja halbu aegu, värvikaid karaktereid ja pöördepunkte, mis lõpuks ikkagi kusagile ei viinud. William Taubman, Pulitzeri preemia võitnud raamatu „Hruðtðov: inimene ja tema ajastu“ („Khrushchev: The Man and His Era“) autorPriit Hõbemägi intervjuu Peter ConradigaMart Laari arvustus Rahva Raamatu blogisNäita rohkem ...
Alar Nigul (s. Haapsalus 1965), kes osales aastatel 1984–1986 ajateenijana Nõukogude Liidu armee erivägede koosseisus Afganistani sõjas, kirjeldab oma mälestustes endise Nõukogude Armee olusid ja toimimist. Saame täpsemalt teada, mis juhtus meie ... poistega, keda võõrvõim võõra lipu all sinna mõttetusse sõtta saatis. Jutustus on kaasakiskuv, olusid ja lahingukogemusi kirjeldav ja lisaks pisut õpetlik lugemisaine mitte ainult sõjaväelastele, vaid soovituslik kõikidele.Näita rohkem ...
Austraalia ajalugu on täis seiklusi ja saladusi. Senitundmatu maa köitis eurooplaste meeli kaua enne seda, kui see manner avastati. See on imelise floora ja faunaga, unikaalse inimrassiga, kulla ja lootuste maa.Raamat räägib maailmajao muutumisest ... varaste ja röövlite väljasaatmislaagrist üheks maailma õitsvamaks riigiks. Tänu autori nobedale sulele ja suurepärasele jutuvestmisoskusele on Austraalia ajalugu kirjeldatud lühidalt, kaasahaaravalt ja köitvalt, edastades ühtlasi fakte, mida ajalooõpikutest ei leia.Raamatut läbivaks teemaks on ka miljonite inimeste saatused - vahel traagilised -, mis suurte mereavastuste ajastul ning sellele järgnenud sajanditel kujundasid austraalia rahvuse erilise iseloomu selliseks, nagu kohtame seda täna Austraaliat külastades. Nagu liblikas on elu, lootuse, ärkamise ja inimhinge sümbol, oli ja on Austraalia paljude jaoks tõotatud maa, rahu ja taassünni maa.Tänane Austraalia võib tulevikus olla uue maailmakultuuri kujunemise keskus, arvab raamatu autor. Kui teid varem Austraalia, selle ajalugu ja inimeste mõtted ning saatused eriti ei huvitanud, siis pärast Sol Shulmani suure südamesoojusega kirjutatud raamatu lugemist on teie huvi selle maa vastu kordades suurenenud.Näita rohkem ...
Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need ... kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?Raamat „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ näitas, kust me tulime; „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ aga näitab, kuhu me teel oleme.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2016, , 0.84 Mb, Kirjastus: Menu Meedia OÜ, ISBN-13: 9789949549344)
Tuntud ja armastatud raadiohääle Helgi Erilaiu saadetest „Ajajälg kivis” tuttavad lood on nüüd saanud raamatuks. Esimene kogumik sisaldab ajaloolisi lugusid elust ja inimestest Prantsusmaal.Enamik neist jutustab autori jaoks nii imepärasest ... Pariisist, aga põikame kaPrantsusmaa põhjarannikul asuvale Mont-Saint-Micheli kloostrisaarele,Vahemere-äärsesse Côte d’Azuri suvituspiirkonda ning sajandite jooksulkäest kätte käinud Strasbourgi, mis Euroopa jaoks nii tähtis on. Lõpetuseksteeme väikse ekskursi Monaco vürstiriiki, mille ajalugu on Prantsusmaagatihedalt seotud.Näita rohkem ...
Teos koosneb kahest köitest. Kindlasti tuleks osta ka II köide.Oswald Spengler (1880–1936) näitab selles juba Esimese maailmasõja järel suure lugejamenu saavutanud suurteoses, et teaduslikel tõdedel, majandussuhetel ja poliitilisel korral pole ... inimkonna üle nii suurt võimu, kui on arvatud. Järelikult ei mõjuta need inimesi sel määral nagu kogemisega seotud mõisted, vaimsed ja spirituaalsed tõekspidamised. See teos on sundinud ennast ühe või teise uuema nurga alt taashindama paljusid ajaloolasi, sotsiolooge, filosoofe ja kirjandusteadlasi. Ajaloolis-kultuurilise analüüsi aineks on ju elav, mõtlev ja tundev sotsiaalne inimene, kelle käitumist determineerib ühiskond ja kes omakorda mõjutab ühiskondlikku elu ja selle liikumist.Näita rohkem ...
Книга «Отвергнутые воспоминания» писателя и кинорежиссера Имби Паю – это импрессионистское произведение, в котором она отказывается от правил и методов традиционного исторического описания. Для создания образа автор использует приемы психо- логии и ... психоанализа, художественной литературы и философии, а также собранные историками факты и воспоминания отдельных людей. Все это в совокупности создает картину того, что происходит с человеком в условиях террористической власти, какое зло он может совершить, когда верх берет темная сторона его личности, когда политическая атмосфера благоприятствует насилию, а диктаторский режим манипулирует памятью, чтоб скрыть свои преступления. „Tõrjutud mälestused” ilmus soome keelde tõlgituna 2006. aasta detsembris ja on saanud soome lugejaskonna sooja vastuvõtu (2009. aastal ilmus raamatu 4. trükk). 2007 ilmus raamat lisaks eesti keelele ka rootsi keeles, 2008 norra keeles ja 2009. aastal inglise keelesNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2011, , 3.35 Mb, Kirjastus: Hans Karro, ISBN-13: 9789949300266)
Soomepoiss Hans Karro jutustab raamatus oma seiklusrikkast elust, nõukogude ajal kulaklikuks kuulutatud kodutalust Palgimäest ja selle elanike saatusest ning eesti rahva kannatustest 20. sajandi sõdade ja okupatsioonide aastail.Näita rohkem ...
„Meile oleks meeldivam, kui see ( Tartu) stift saaks ja läheks ühe tubli mehe kätte, kes on siin meiega sel maal sündinud, on meie ja meie ordu soosija ja sõber, kui et see läheks mõne välismaa mehe kätte.“ Saksa ordu Liivimaa meistri Wennemar von ... Brüggenei 1400. aastal avaldatud arvamus kehtis terve keskaja jooksul: kui Tartu piiskop pooldas Saksa ordut, oli ordul Liivimaal täht tõusujoonel, kuna ülejäänud Liivimaa piiskopid ei suutnud nende kahe liidule vastu astuda. Tartu stifti jõukust ja rahvarohkust kirjeldades kutsus 17. sajandi kroonik Christian Kelch seda territooriumi kõige võimsamaks Liivimaal.Tartu vallutamisega 1224. aastal alguse saanud piiskopkond kestis 1558. aastani, mil see alistus Vene vägedele – „kõige võimsam“ Liivimaal langes siiski kõige esimesena. Kuidas viisid saatuse keerdkäigud ehk piiskoppide ja tema seisuste valikud selle tulemuseni? Mis olid Tartu piiskoppide kõike aktuaalsemad mured ning kuidas need keskaja jooksul muutusid? Vastame neile küsimustele, vaadeldes teadaoleva kahekümne seitsme piiskopi valitsusaegu ja piiskopkonna võimustruktuure.Piiskopkonna ajaloole lisaks kirjeldame ka Tartu linna, stifti piiskopilinnuste – Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre ja Vastseliina – ja vasallilinnuste, sh neist tuntuima, Rõngu ajalugu ja arengut. Kirjeldusi toetavad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid ning arvesse võetakse ka värskeimaid arheoloogilisi uuringuid.Näita rohkem ...
„...Liivimaa on polaarala: ilmad on külmad ja märjad, õhk paks, kuid Teid kasvatati mõõdukas kliimas ning olete kogenud ainult sealseid ohtusid ja haigusi. Ka Saaremaa toidud on erinevad Teie kodukoha toitudest ning halvemad kui toidud ja joogid, ... millega olete noorusest peale harjunud. Need oleks Teile juba nooruses katsumuseks olnud, kuid eriti siis, kui olete juba vanuse poolt hapraks tehtud ja nõrga tervise juures....“Nende sõnadega keeldus Heinrich von Langenstein 1381. aastal Saare-Lääne piiskopi ametist. Pariisi ülikooli õpetlase arvates külma ja kõledat piiskopkonda nimetas kroonik Christian Kelch aga Liivimaa kõige rikkamaks territooriumiks.Teoses kajastatakse piiskopkonna ajalugu selle rajamisest 1227. aastal, mil tsistertslane Gottfried määrati esimeseks piiskopiks, kuni 1573. aastani, mil Saaremaa vasallid ja kodanikud andisid truudusvande Taani kuningale. Kolm ja pool sajandit kestnud võimkonna juhid – piiskopid – pidid olema tegusad nii sõjas kui diplomaatias, kuna keskaegset vürsti ei ohustanud mitte ainult välisvaenlased, vaid ka sisetülid, sealjuures oma privileege kaitsta ja suurendada püüdvad vasallid.Piiskopkonna ajaloole lisaks on raamatus kõne all ka territooriumi võimukeskuste arengulugu. Piiskopilinnu Vana-Pärnus ja Haapsalus, piiskopilinnuseid Kuressaares ja Koluveres, piiskopi ja Saksa ordu poolt jagatud Lihulat ning ordu võimukeskusi Pöides ja Maasis kirjeldavad artiklid, mida toetavad värskeimatel arheoloogistel uuringutel põhinevad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid. Samuti on esitatud piiskopkonna väikelinnuste lühikirjeldused.Näita rohkem ...
Raamat „Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist“ laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donne’i mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solþenitsõni „Gulagi arhipelaa-gi“ üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solþenitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solþenitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. „Gulagi arhipelaag“ valmis põhiosas 1967.–1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad – hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Näita rohkem ...
Dramaatiliselt uus arusaam inimkonna ajaloost, mis seab kahtluse alla meie kõige fundamentaalsemad eeldu-sed sotsiaalse evolutsiooni kohta – alates põllumajanduse ja linnade arengust kuni riigi, demokraatia ja eba-võrdsuse tekkeni – ning paljastab ... uusi võimalusi inimeste emantsipatsiooniks.Põlvkondi on meie kauged esivanemad olnud primitiivsed ja lapselikud – kas vabad ja võrdsed süütud või pätid ja sõjakad. Meile öeldakse, et tsivilisatsiooni saab saavutada ainult nende algsete vabaduste ohverdamisega või alternatiivina meie alatute instinktide taltsutamisega. David Graeber ja David Wengrow näitavad, kuidas selli-sed teooriad tekkisid esmakordselt XVIII sajandil konservatiivse reaktsioonina põlisrahvaste vaatlejate ja intel-lektuaalide poolt Euroopa ühiskonna tugevale kriitikale. Selle kohtumise uuesti läbivaatamisel on hämmastav mõju sellele, kuidas me mõistame tänapäeva inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni päritolu.Tuginedes murrangulistele arheoloogia- ja antropoloogiauuringutele, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks kohaks, kui õpime oma kontseptuaalseid köidikuid maha viskama ja mõistma, mis seal te-gelikult on. Kui inimesed ei veetnud 95 protsenti oma evolutsioonilisest minevikust väikestes küttide-korilaste salkades, mida nad siis kogu selle aja tegid? Kui põllumajandus ja linnad ei tähendanud sukeldumist hierarhias-se ja domineerimisse, siis millise sotsiaalse ja majandusliku korralduseni need viisid? Vastused on sageli oota-matud ja viitavad sellele, et inimkonna ajaloo kulg võib olla vähem kivisse raiutud ja rohkem täis mängulisi, lootusrikkaid võimalusi, kui me arvame.„Kõigi aegade koidik“ muudab põhjalikult meie arusaama inimminevikust ja pakub teed uute vabaduse vormi-de ja ühiskonna korraldamise uute viiside kujutlemiseks. See on tohutu intellektuaalse ulatusega monumen-taalne raamat, mida õhutavad uudishimu, moraalne nägemus ja usk otsese tegevuse jõusse.Näita rohkem ...
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel „võrguajastul“. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*„Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus „Linnaväljak ja rae-kojatorn“ demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.“– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli ðoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud „Maailmasõda“ (2008), „Raha võidukäik“ (2010) ja „Tsivilisatsioon“ (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem „tüüpiliseks ðoti valgustusliberaaliks“.Näita rohkem ...
