See raamat on jutustus muusikast ja muusikutest, kelle olemasolu ja tegevus ei oleks tohtinud hilisnõukogudeaegses Eestis olla valitseva seadusandluse tõttu teoreetiliselt võimalik ja kelle kristlik sõnum on olnud tihti arusaamatu ilmalikule publikule, stiililt vale kristlastele.
Teos on täis trubaduure, bände, gospelkoore, helikassette ja gospelkirjandust, vastupanu ja vaimulikku järeleandmatust, kriitikat, hukkamõistu ja Piibliga pähelöömist, aga ennekõike soovi elus harjumuspärase asemel midagi teisiti teha.
Raamat, milles joonistuvad välja kristluse ja popkultuuri seoste jäljed eesti gospelis ja kaasaegses kristlikus muusikas, on esimene seda teemat käsitlev ülevaateteos.
Allikatel ja suulisel ajalool põhinev jutustus Selast, Effataast, muusikalidest 1Kui mu rahvas1, 1Elav vesi1 ja Jaak Tuksami folkmissast Erkki-Sven Tüüri 1Via Aviumi1 ja Oikumene 1Aafrika missa1, Marju Kuudi, Joel Steinfeldti, Tõnis Mäe, Elo Toodo, Taavo Remmeli Psalm 102 ja ansambel Sõnajalg kaudu Eesti Gospelfestivalide ning rockooper 1Jesus Christ Superstar1 ja Kaari Sillamaa poporatooriumi 1Kristus1 ettekandmisteni. Lisavärvi toovad raamatusse fotod ja illustratsioonid ning autori käsitlust täiendavad temaatilised ekskursid 1 unustamata seal, kus vaja, ka humoorikat satiiri.
Hiiumaa juurtega autor, teoloogiadoktor Riho Saard (s 1961) on Helsingi Ülikooli ja Ida-Soome Ülikooli kirikuajaloo dotsent ning EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo emeriitprofessor, kes on kirjutanud kristlusest mitme erineva nurga all.
Ta on avaldanud uurimusi teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos, kirjutanud ka Vilde ja Tammsaare loomingust ja ohtralt Hiiumaa kultuurilugu, ning ka ühe suuremahulise eluloo.
Autor oli 197711983 Effataa gospelkoori liige, jäädes koori tegevusega seotuks 1990. aastani.
Läksin peapiiskopi jutule. Tema oli asjast teadlik, meie 1pattude1 nimestik seisis paberil: ansambli laulu ajal olevat keegi kehaga kaasa õõtsunud, üks kitarrist olevat jalaga jõnksutanud. Priit Rannut
Rockooper 1Jesus Christ Superstar1 lõhkus ära piiri, et kirik on üks maailm ja kirikust väljas teine maailm. Herbert Murd
1Jesus Christ Superstar1 ja Black Sabbath olid tollases ideoloogilises kontekstis kristlikud, prohvetlikud, isegi kiriklikud. Villu Jürjo
Tegime paar spirituaali ja lõpetasime 1We Shall Overcome1iga1, mis oli meie juhtlugudeks neil aastail. See oli võitluslaul üle terve maailma, ka meie Jeesus-festivali põhilugu, mida vene hipidki usinasti ära õppisid. Jaanus Kärner
Muidugi need nupud keerati minu arvates algul silmini. Ja sellega andis harjuda.
Aga me harjusime ja hakkas meeldimagi. Olav Pärnamets
Kavasse oli antud teos nime all 1Lumen et cantus1. Ja siin ongi nüüd see kummaline tolle aja paradoks: mingilt rockbändilt ei oodanud asjaomased vastavat 1anri kureerivad ideoloogiavalvurid seda, et keegi neist karvastest ja sulelistest võtab avalikult nõuks ladina keeles Loojat kiita ja Tema poole palvetada. Nojah, öeldi, et neil on lihtsalt sellised 1vanamuusika mõjud1.Erkki-Sven Tüür
Instrumentaalset bluusi, d1ässi ja gospeli stiilis muusikat kuulates võib saada karismaatilise tervenemise. Taavo Remmel
