Mary Tudor on Inglise ajaloo üks vihatumaid tegelasi veel pool aastatuhat peale oma sündi. Hüüdnimi Verine Mary tuli käibele peale kuninganna surma, ajal, mil kujunes inglaste rahvuslik identiteet, tihedalt seotud protestantlusega ning ägedalt vaenulik katoliiklaste suhtes. Mary viimase katoliikliku monarhina muutus selle võitluse ohvriks.
Henry VIII ja Aragoni Katariina tütrena oli ta väljapeetud renessansaja printsess paljude hinnatud iseloomuomaduste ja voorustega. Ta oli ühtviisi tugev nii ladina keeles ja musitseerimises kui ka kirglik hasartmängur ja moearmastaja.
Mary omandas poliitika karmi kooli õukonnas, kus ta pidi kannatama oma isa julmust ning poolvenna Edwardi tagakiusamist. Ta tõusis troonile julge paleepöörde käigus, kuid püsis seal tänu oma vaprusele ja tugevusele, ka julmusele. Tema püüded taastada Inglismaal katoliku kiriku võim ning katsed reformida riiki katkesid, kui kuninganna 42-aastaselt ootamatult suri. Kuigi teda mäletatakse tänapäeval peamiselt hereetikute põletajana, ei pannud tema kaasaegsed seda tegevust talle sugugi pahaks.
