V?µro instituudi ja Tartu ?¼likooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti V?µrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, p?¼?¼ti leida vastuseid k?¼simustele, kus ja missugune on olnud eri l?¤?¤nemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle ?¼le, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi elusp?¼simisi tagada.
K?¤esolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete p?µhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas ?«L?¤?¤nemeresoome kodu?» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise V?µrumaa kohanimede n?¤itel v?¤lja tegurid, mis v?µivad m?µjutada kohanimes?¼steemi kujunemist; P?©ter Pomozi tutvustab ?«Agenda Parva Brunsbergae?» l?µunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad v?¤lja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist k?¤sitleb v?¤ikeste l?¤?¤nemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits r?¤?¤gib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui h?¤sti m?¤letavad vadjalased taimenimetusi. Ta v?µrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen n?¤itab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen K?µmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga V?µrumaalt p?¤rit oleva rahvalauliku Laine M?¤gi k?¤est kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas ?«Kodu kullane...?» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja ?ie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab l?¼?¼di rahvast ja keelt ning arutleb selle ?¼le, kus on olnud l?¼?¼di rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle ?¼le, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad
