Mahukas monograafiline album radikaalsest eesti kunstnikust ja kunstifilosoofist Peeter Linnapist (s 1960), keda tuntakse kui legendaarsete Saaremaa biennaalide (1992, 1995 ja 1997) kuraatorit ja kui üht peamist ülikoolitasemel fotograafia alase hariduse käivitajat Eestis. Raamatust leiab nii autori varajasi teoseid (“Nimetud maastikud” 1986, “Öömaastikud” 1987 ja “Varjatud maastikud” 1988) kui ka hilisemaid fotokooslusi, mis panid püsiva aluse eesti kontseptuaalsele kunstile (“Meie mees Moskvasse!” 1989, “Eesti köök” 1993, “Kivi-Vaataja” 1992 jmt). Oma pöördeliste fototeostega “Suvi 1955” (1993), “Le Top 50” ja “Lühike Eesti emblemaatiline ajalugu” (1996), objektidega “Kalevipoeg: de Facto” (1996 jmt) ning elavate skulptuuridega (“Järelmonumendid” 1999) pani Linnap aluse ka meie poliitilise kunsti traditsioonile. Peeter Linnapi kunstniku ja organisaatori tegevusele heidavad raamatus analüüsivama pilgu New Yorgi legendaarne kriitik, “Artforumis” ja SVA-s tegutsenud Thomas McEvilley ja gallerist Mary Ann Lynch; Stockholmi Moderna Museeti fotomuuseumi kauaaegne direktor Jan-Erik Lundström, Londoni kunstiajakirja “Art & Design” erinumbrite toimetaja John Stathatos jpt. Eesti kriitikust on raamatus esindatud Johannes Saar, Reet Varblane, Rainer Vilumaa jt. Monograafilia väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Tartu Kõrgem Kunstikool.
