Erinevatel aegadel ja erinevate isikute poolt kirja pandud ajalookäsitlusi lugedes võib jääda mulje, et need subjektiivsest vaatepunktist nähtud lood on iga autori isiklik nägemus asjade käigust. Kui palju erineb siis mingil ajal kehtiv ametlik ajalugu unenäost? Sellest lähtuvalt on tekkinud võimalus kirja panna vähemalt üks aus ajalugu unenägudes.
Osa Simo Runneli aastate jooksul üles kirjutatud unenägudest on lugejani jõudnud tema teises luulekogus “Uneriik” (2003). Proosakogu “Ajalugu unenägudes” temaatika ulatub ajaloost, poliitikast kunsti ja muusikani, laskmata sealjuures hetkekski unustada, et tegemist on siiski vaid unenägudega.
Autor on kirjutanud: „Unenägu on ajalooallikas. Kui tavalise ajaloosündmuse puhul võib loota, et selle jäädvustab keegi teine, siis oma unenäo puhul on inimene ainuke tunnistaja, selles mõttes on vastutus suurem.“
