«Andres Lapeteuse juhtum» räägib loo Eesti Laskurkorpuse kaptenist ja tema sõjakaaslastest stalinismiaegses Eestis. Ühega neist kaaslastest, juunikommunist Helvi Kaartnaga, on Lapeteus sõja ajal kokku elanud, kuid abiellub hiljem seksuaalselt kütkestava ja «väikekodanlikult» pärandvaralt rikka Reedaga, kes toob ühisellu kaasa individuaalmaja ja ebanõukogulikud sõbrad. Lapeteus rühmab hirmsat moodi uue ühiskonna heaks, kuid ometi käib ta elujoon alla. Naine lüüakse üle ja vähem edukad sõjasõbrad süüdistavad teda ükskõiksuses. Mida rohkem ta püüab, seda suurem on ta süü. Lõpuks sõidab ta stressis purjuspäi surnuks naise armukese ja lõpetab ise haigevoodis. Kui ta peaks sealt pääsema (me ei tea veel), läheb ta vanglasse. Täielik pankrot.
Paul Kuusberg on praegu ilmselt kõige unustatum väljapaistev eesti romaanikirjanik. Põhjust pole raske aimata. Kuusberg oli veendunud kommunist oma maiste päevade lõpuni ja sellisena küllap vist üleüldse ainuke heade eesti kirjanike seas.
Esitrükk: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
eesti ilukirjandus, romaanid
Sari: Eesti lugu nr. 39
