Gustave Flaubert’i (1821–1880) satiiriline romaan räägib loo kahest ametnikust, kes on otsustanud pensionile minna ning saavad tänu sülle langenud pärandusele viia ellu oma unistuse — veeta elu ülejäänud aastad maaidülli nautides. Sellest ei tule loomulikult mitte midagi head. Nagu meie Bornhöhe Tatikas ja Vesipruul, nii ajavad ka prantslased Bouvard ja Pécuchet untsu kõik need must miljon asja, mille nad ette võtavad. Autor on romaani valanud kogu inimliku rumaluse ilmingute kollektsiooni. Flaubert’ile postuumselt plagiaadisüüdistuse toonud teosele on lisatud Barthélemy Maurice’i samateemaline novell.
