Ott Rauna mälestustesarja kolmas raamat liigub Loomingu radadelt läbi 90-ndate aastate poliitilise maastiku ja humanitaarseltsi Wellesto ajalookultuuri ajakirja Tuna juurde. Jätkub eesti kirjandusrahva raunalik portreede-pillerkaar – lugeja...Loe edasi...
oola rahvusest vene kirjanik, publitsist ja ajakirjanik Faddei Bulgarin (1789–1859) ostis Tartu lähedase Karlova mõisa 1828. aastal. Elupõlisel sõjamehel, kes käinud Napoleoniga läbi Euroopa ja sõdinud Vene poolel Soome sõja...Loe edasi...
Gustav Vilbaste (1885–1967) on Harjumaalt pärit loodusteadlane ja kultuuriloolane, ta on õppinud Tartus ja Viinis, maetud koduse Kuusalu kalmistule. Ta kogus palju ja mitmekülgset keelelist materjali Eesti R...Loe edasi...
“Kunstnik Jüri Arraku ja eraõpetlasest raamatukoguhoidja Ilmar Vene kirjavahetus on huvitavamaid ajastudokumente Eesti vaimuloos viimasest veerandsajandist. Kaks õhtumaist erudiiti, üks Tallinnas oma ateljees, teine Tartus ülikooli raamatukogus, vahe...Loe edasi...
Kunstnik Jüri Arraku ning isepäise mõtleja ja tõlkija-esseisti Ilmar Vene kirjavahetus pole vaibunud ka uuel sajandil. Seekordne raamat sisaldab kirju aastatest 2001 kuni 2008. Põgusalt saab puudutatud nii kunsti- kui ka ühiskonnaelu, jätkuvad...Loe edasi...
Juhan Maiste (s. 1952) on Tartu Ülikooli kunstiajaloo professor, kauaaegne õppejõud nii Eestis kui mujal Euroopas, esseist ja luuletaja, kelle loomingulised ja kunstilised veendumused on kujunenud dialoogis materiaalse maailma ning vaimu vahel....Loe edasi...
Richard Roht on rahvalikult mõnusa, hea jutujooksuga kirjanik. Tema loovus hargnes kolme-nelja ainevalda. Näiteks, elu viimasel aastakümnel avaldas ta ainult noorsoojutte, loomingu rahvalikum tuumosa kõneles taluelust. Kolmas, võ...Loe edasi...
Kunstnik Jüri Arrak ning esseist, tõlkija ja filoloog Ilmar Vene on olnud kirjavahetuses juba üle kahekümne aasta ja on seda siiani. Nad kirjutavad üksteisele kirju, panevad need ümbrikku ja saadavad postiga teele. See on tänapäeval küllap väga erako...Loe edasi...
Jaan Lattiku mälestuste kolmas köide (esmatrükk Torontos 1955), milles ta jätab vahele Rootsi-perioodi (II köide lõppes aastaga 1944) ja hüppab aastasse 1952, mil ta alustas rännakut Põhja-Ameerikasse. Liikus oma lõputu uudishimu ja teadmistej...Loe edasi...
Ott Rauni meenutusteraamatu pealkiri “Tuba number kaheksa” tähistab eelkõige Harju tänaval Kirjanike Maja esimesel korrusel asuvat just seda numbrit kandvat ruumi, mis oli kaheksateist aastat Loomingu publitsistika osakonda juhtinud autori töökabinet...Loe edasi...
“Minevik ei ole tõeliselt midagi muud kui ainult unustatud olevik, mis saab elavaks, kui süda, meel ja mõtted puudutavad ammumöödunud päevi. Minu soov on, et saagu ka need read selles raamatus mineviku toomiseks meie e...Loe edasi...
Jaan Isotamme kogumik „Nägija pimedate maal“ sisaldab artikleid, intervjuusid, sõnavõtte, Isotamme kirjatöid aastatest 1955?2014, alustades tema XI klassi kirjandiga ja lõpetades Jaak Urmeti intervjuug...Loe edasi...
Ott Raun (sündinud 1940) on ajalookultuuri ajakirja Tuna peatoimetaja selle algusest peale, olnud enne seda 23 aastat Loomingu publitsistikaosakonna toimetaja.Esimeses meenutusteraam...Loe edasi...
Raamat teeb lugejale kergemini juurdepääsetavaks ühe suurima eesti ja teiste soome-ugri rahvaste keeleainese koguja ning uurija Ferdinand Johann Wiedemanni (1805?1887) eluloo, põlvnemise, suguvõsa, sõprus- ja tutvuskonna niisugusel kujul, nagu ta...Loe edasi...
Johannes Aaviku (1880?1973), silmapaistva keeleteadlase, tõlkija, õpetaja ja ajakirjaniku päevaraamat. Keeleuuendajana oli Aaviku eesmärgiks keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu, ta rikastas eesti kirjakeelt murde- ja laensõnadega, kasu...Loe edasi...
Uku Masing (1909?1985) oli suurvaim, kelle nime sära jäi olude sunnilpalju väiksemaks kui võinuks olla. Nõukogude ajal tohtis ta endavaldada peamiselt ainult Emakeele Seltsi väljaannetes, aastaid olital keelatud isegi ülikooli raama...Loe edasi...
Valmis on saanud Voldemar Kurese päevaraamatute viies ja viimane köide (esimene neist ilmus aastal 2006). Vaatluse all on ajavahemik maikuust 1956 detsembrini 1959, mil Kuresel täitub 66. eluaasta. Lehekülg Stockholms-Tidningen Eest...Loe edasi...
Raamatu peategelaseks on noor Juhan Viiding, nagu teda on näinud ja mäletab õde Mari Tarand. Autor on teadlikult vältinud materjali kogumist kaugemalt, Juhani sõprade ja teekaaslaste suust, mistõttu on tegemist väga isikliku elulooga, pigem mälestust...Loe edasi...
Kurese päevaraamatute neljas köide vaatleb tema enese ja välis-eesti kogukonna elukroonikat septembrist 1954 kuni aprillini 1956. Lisaks kohtutakse Rootsis ringreisil viibiva Georg Otsaga ja Soomest saabunud Juhan Tuldavaga, saades n...Loe edasi...
Bernhard Linde (1886?1954) nimi seostub kõigepealt kirjandusrühmitusega „Noor-Eesti“. Ta oli selle asutajaliikmeid, energiline organisaator ja tegelik majandusjuht. Linde oli vastuoluline isiksus ja skandaalse mainega literaat, kes oli tegev nii kirj...Loe edasi...
