Käesolev Eesti Kunstimuuseumi Toimetiste number on vabanumber, kuhu oleme koondanud valiku Eesti Kunstimuuseumi kogudega ning muuseumi-, konserveerimis- ja kunstiajalooga seotud artikleid. Perioodid ja valdkonnad varieeruvad, kuid ühendava traagelniidina läbib artikleid rangete piiride tõmbamise teema, eeskätt seni kehtinud piiride kunstlikkus, mis pahatihti päädib hõlmamise asemel väljajätmisega. Mitme artikli autorid osutavadki tarvidusele vaadata kunstiajaloos ja museoloogias uue kriitilise pilguga üle pikalt domineerinud iganenud süsteemid ja kogumisprintsiibid.
Kunstiteadlane Triin Metsla käsitleb kunstnik Elo-Reet Järve 1970.11980. aastate näituste retseptsiooni näitel klassifitseerimise ja kanoniseerimise probleemistikku kunstiajaloos. Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiivi spetsialistide (Hilkka Hiiop, Triin Kröönström, Aleksandra Murre, Eva Tammekivi, Hannes Vinnal) läbi viidud multidistsiplinaarsed uuringud aitasid heita uue pilgu Kadrioru lossi laemaalingu loole. Ulrika Jõemägi ja Kersti Kuldna-Türksoni artiklid on kasvanud välja aastatepikkusest Eesti Kunstimuuseumi kogude uurimisest. Kunstiteadlane Heie Treier uurib Henn Roode ja Karl Pärsimäe loomingu nn sugulaslike aspektide näitel kunstitraditsiooni järjepidevuse teemat. Omaaegsest kunstikirjutusest ja ajakirjandusest aastakümnete jooksul kogutud info põhjal lisab kunstiajaloolane Juta Keevallik hinnalist uut teavet Eesti restaureerimispraktikate kohta 19. sajandil. Hollandi merendusajaloo uurija Jan de Vries identifitseerib Eesti Kunstimuuseumi kogus religioosse esemena säilitatud objekti, lõimides siinse kunstiajaloo Hollandi merendusajalooga. Poola kunstiajaloolane professor Sergiusz Michalski on kirjutanud kommentaari Kadrioru lossi peasaali maalide teemal.
Toetajad:
Uurimistööd toetab Kultuuriministeerium valdkondliku teadustegevuse eelarvest.
Väljaande trükkimist toetab Eesti Kultuurkapital.
