Maailmakuulsa vene kirjandusteadlase Mihhail Bahtini (1895–1975)
raamat “François Rabelais’ looming ja keskaja ning renessansi
rahvakultuur” (1965) vaatleb prantsuse tähtsaima renessansikirjaniku
François Rabelais’ põhiteost, viieosalist humoristlikku romaani
“Gargantua ja Pantagruel” (1532–1564) omaaegse rahvaliku karnevali-,
laada- ja väljakukultuuri kõige mitmekesisemate ilmingute taustal,
näidates romaani lahutamatuid seoseid selle kultuuriga. Autor käsitleb
seejuures naerukultuuri ja naerukirjandust ning nende keerulisi
suhteid “valitseva tõega” märksa laiemalt, antiigist tänapäevani, s.t.
Bahtini kaasajani. Üleüldse pole kivistunud ametlikel arusaamadel ja
võimu kehtestatud reeglitel rahvaliku naeru silmis mingit autoriteeti
ega püsi, mistõttu Bahtini teost võib vaadelda ka allegooriana
kirjutamisaegse nõukogude tegelikkuse aadressil.
Raamatule on saatesõna kirjutanud Jüri Talvet.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
