Manet' näitusest Martinet' galeriis, mis kuulutas ühe põlvkonna
rahulolematust akademistliku kunstiga, on möödunud rohkem kui
sada aastat. Kunstnikud-boheemlased, kelle ümber juba nende
eluajal hõljus müüdi hõng ja keda hiljem hakati nimetama
impressionistideks, moodustasid omaette kogukonna. Nende
kokkusaamiskohtadeks kujunesid Montmartre'i kohvikud ja
kunstnike ateljeed. Pissarro, Monet', Renoir' ja Cézanne'i töid
ametlikul kunstinäitusel 1873. aastal ei eksponeeritud, kuid järgmisel aastal
korraldati esimene kaheksast impressionistide näitusest. Rühmitus sai kurikuulsaks,
kui üks ajakirjanik naeruvääristas Monet' maali «Impressioon. Tõusev päike» ning Le
Figaros ilmunud artiklis kirjeldati kunstnikke kui «õnnetuid, kes kannatavad
suurusluulu all». Paul Smith läheneb neile kunstnikele ja nende kasutatud
tehnikatele, tuginedes taju-uuringutele, ning kirjeldab impressionismi sotsiaalset,
poliitilist ja intellektuaalset tausta.
