Manades lugeja silme ette Jeesuse teisenemise aja, need „kadunud aastad”, millest Uus Testament ei jutusta, on autor püüdnud kujutleda tema teekonda, mis viis virgumiseni ning kauaoodatud messiaks saamiseni. Teismeeas sai Jeesus hoiatavaid endeid oma tuleviku kohta, ent end Jordani jões ristida lastes oli ta juba leppinud oma saatusega, milles said kokku valguse ja pimeduse äärmused.
Autor mõtleb nii: „Ma ei taha, et selle raamatu Jeesust jumaldataks, ja veelgi vähem soovin ma teda ette lükata kui mingit lõplikku tõde. Selle loo sündmused on puhas väljamõeldis, kuid sügavamal tasandil tundub selle raamatu Jeesus täiesti reaalsena, sest me oleme unustanud vaadata sisse tema mõtetesse.”
