Selles raamatus on üksikasjalikud kirjeldused ja põnevad lood harukordsetest ja hävimisohus olevatest paikadest, mis kuuluvad maailmapärandi nimistusse. Lehitsedes UNESCO maailmapärandi nimistut, uurime me nii looduse kui ka kultuuri suurimaid imesid ja ülesandeid, mida 21. sajand neile esitab. 101 paika on põhiliste ohuallikate alusel jagatud rühmadesse: vargused, arendus, laastav turism, saaste, loodusõnnetused, haldamisraskused ja rahalised piirangud, muutuv kasutus, taimse ja loomse päritoluga kahjurid ning kliimamuutused. Sageli on kaitsealused paigad korraga mitme faktori surve all. Objektid on jagatud kolme tasandi vahel: eriti ohustatud, ohustatud ja ohualtid. Liigituse aluseks on rahvusvaheliste ekspertide, vabaühenduste ja looduskaitseametite hiljutised väliuuringud.
Oht võib olla mitmesugune. Kongo Demokraatlikus Vabariigis Garamba rahvuspargi puutumatus looduses elab kaks viimast laimokk-ninasarvikut, kes võitlevad ellujäämise eest. Filipiinide Kesk-Kordiljeeride riisiterrassid on ohus iidsete põldude kadumise tõttu, sest noored lähevad maalt linna. Mõnikord on ähvardavaks ohuks inimtegevus (Lääne-Aafrikas Nimba mäel), teinekord aga on ohtlik just tegevusetus (Pakistanis asuvate Thatta kujude puhul). Machu Picchut armastatakse ja hoitakse, B?m??n on aga tülide ja sallimatuse tagajärjel purustatud. Tihti on lahenduste leidmine keeruline või ei ole ainult ühe riigi võimuses. Niisugune on olukord Suure Vallrahuga ja Kilimandžaro mäega, kus ökosüsteemi kahjustavas erosioonis on süüdi globaalsed kliimamuutused. Hästi hooldatud paikades võivad juhtuda katastroofid, näiteks Dorseti ja Devoni rannikut võib kahjustada naftaleke, Napoli ajaloolist kesklinna ähvardab ulatuslik vulkaanipurse. Raamat sisaldab tüüpilisi näiteid ohtudest, millega maailmapärand silmitsi seisab, kõigist ohustatud paikadest (kiiresti muutuvas maailmas) on aga tehtud väike valik. Mitme paiga üle peeti nõu (ja need ongi tunnustamist väärt), kuid valiti paigad, mille puhul usuti, et just need on praegu suurimas ohus ja vajavad esmajoones tähelepanu ja hoolt.
Raamatus on esile toodud ohud, kuid oluline osa on ka inimestel, kes on maailmapärandi konserveerimisega kaua vaeva näinud. Kui ei oleks olnud tuhandete isetute inimeste pingutusi üle kogu maailma, poleks paljud imepärased objektid nii kaua püsinud ja neile lehekülgedele sattunud. Kongo DV korravalvurid riskivad iga päev väikese palga eest (või tasuta) oma eluga, arhitektid, arheoloogid ja eriti restaureerijad on veetnud Angkori templite ja Borobuduri varemete karmides tingimustes aastaid. See raamat on pühendatud kõigile neile, kes püüavad meie maailmapärandit säilitada ja kaitsta.
