Jutud, poeetiline, särav ja ängistav eluproosa, alkeemilise realismi tähtteos, painavad nägemused okupatsiooniaja hämarusest. Autor redutab Tai kuningriigis, peab sulgpallitreeneri ametit ja ei ole kindlasti Jaan Krossi sohipoeg.
“Puhanult ärgates ja kiriku ümber harjumuspärast jalutustiiru tehes seisatas diakon teadetetahvli ees ja kangestus. Eile sinna kinnitatud surmateatisele, õnnistegija pildi alla trükitud tekstile: “6. selle kuu päeval lahkus taevasse meie poolt armastatud isa ja vanaisa Voldemar Parts. Leinavad omakesed” ? oli kellegi käsi lisanud. “9. selle kuu päeval ? pole ilmunud. Hakkan juba muretsema. Peetrus.” “Neetud šintoistid, maausulised...” sosistas jahmunud diakon, lisades sellele eneselegi ootamatult tuntud soomekeelse kirumislause eestikeelse tõlke: “Jumal-aita-saatan-pärgel-pask!””
Raamat on käsitöö, trükitud Gutenbegi Poegade töökojas ökoloogilisele kodumaisle ollusele.
