“Kõndimise filosoofia” (2009) on Frédéric Gros` (s. 1965) tuntuim teos, milles autor mõtiskleb muuhulgas erinevate kõndimisviiside – palverändlus, matkamine ja uitamine – üle, vaagib kuulsate kirjameeste kõndimisharjumusi ning rõhutab, et kõndimine ei ole sport.
""Kõndimise filoosoofiat" ei saa rahulikult lõpuni lugeda. Tekib tahtmine kõndida. Väike tiir toas, siis õues, seejärel juba tänavale ja edasi, kuhu jalad viivad," on raamatut iseloomustanud tõlkija ja luuletaja Hasso Krull.
Frédéric Gros (s. 1965) on prantsuse filosoof, Pariisi Poliitikauuringute Instituudi professor, kes on spetsialiseerunud kaasaegsele prantsuse filosoofiale, iseäranis Michel Foucault’ vaimsele pärandile. Gros’ põhiliste uurimisteemade hulka kuuluvad psühhiaatria ajalugu, karistusfilosoofia ning sõja ja kuuletumise/mittekuuletumise problemaatika.
