LK.216 Inimkond on määratud võitlema kurjusega, olenemata ajast, kohast ja sellest, kui palju see talle maksma läheb. Kuigi viimastel aastatel on kulutatud miljardeid dollareid terrorismivastasele võitlusele, on päris ilmne, et oht on endiselt olemas. Praktiliselt kõikides arenenud riikides on täheldatud selle kuriteo liigi jätkuvat kasvu. Halastamatu statistika näitab, et iga aastaga suureneb terroriaktide läbi kannatanute ja hukkunud inimeste arv. Nii on ka Eestis pommipanemine ja pommiähvardused muutumas igapäevaseks asjaks, mis ei üllatada enam kedagi. Kasutades tihti oma alatu teo toimepanekuks pommi, usub kurjategejast pommipanija tavaliselt, et teda ei tabata. On selge, et meil tuleb astuda otsustavaid samme selleks, et kõigi meie käsutuses olevate vahenditega peatada need, kes võivad meid sandistada ja hävitada, saavutamaks oma poliitilisi või omakasupüüdlike eesmärke. Me vajame selleks teadmisi, kuidas hoida ära võimalik pommirünnak või mida teha siis, kui on saadud pommiähvardus, ja miks mitte ka oskusi, kuidas pommi tuvastada. Ideaalis peaks see välja nägema nii, et igaüks, kes oma ameti või töö tõttu võib pommi või pommiähvardusega kokku puutuda, teaks sellest võimalikult palju - siis tunneksime ka meie ennast kaitstuna, ja pommiähvardajate elu ei oleks nii muretu.
