Eesti kirjanduse kullafondi kuuluv draama "Libahunt" on August Kitzbergi tuntuim näidend, mis esietendus 1911. aastal Endla teatris.
"Libahunt" on meisterlikult kirjutatud draama ebausust, armukadedusest ja nõiajahist. Teos avab hästi 19. sajandi alguse olustikku: pärisorjuses olevate eestlaste olemust, nende uskumusi, kombeid ja ellusuhtumise jäikust.
"Libahunt" räägib Tammaru pere traagilisest loost, kasutütre Tiina ja perepoja Marguse armastusest, millele said saatuslikuks kasutütar Mari soov Margust endale saada ja ühiskonnas üldiselt valitsenud ebausk.
Kui Mari lasi lahti kuulujutu, et Tiina on libahunt, oli Tiina saatus otsustatud"
