Kogu raamatu müügist saadev tulu läheb SOS lasteküla toetuseks!
Austria sotsiaaltöötaja ja arstitudengi Hermann Gmeineri idee lasteküla asutamiseks sündis Teise maailmasõja järel ning on laienenud praeguseks 134 riiki ja territooriumile üle maailma. Eestis on SOS Lasteküla tegutsenud 20 aastat. Raamatus „Meie kõigi lapsed. SOS Lasteküla väikeste ja suurte lood” räägivad oma SOS i-lugu ema, laps, psühholoog, toetaja ja teised, kes on ühel või teisel moel SOS Lastekülaga seotud. Kõik need lood aitavad mõista, kuidas tulla toime kogemusega, mis elu on väikesele inimesele juba varakult kätte mänginud.
„Jumal küll, ma mäletan täpselt sedahetke. Nad olid kui väiksed nukitsamehed,määrdunud riietega, aradja endasse tõmbunud. Nemad istusidühel diivanil ja mina teisel, ja alguses melihtsalt kõik koos nutsime.”
Liidia Paulus
„Vanemad olid oma tütre sõjajalust eemale saatnud, ta pidijõudma Rootsi onu juurde. Eesti-Venepiiril tabati ta ilma dokumentideta janii sattuski laps hoopis Keila lastekülla.Kui mõelda, mida kõike see laps olisõjakoledustes üle elanud...”
Mari Soiela
„Mida varem on võimalik aidata lapsel puudujääketasa teha, seda väiksem on aeg, miskulub ravimiseks. Ja seda suurem on tõenäosus, etsaab rohkem aidata. Rusikareegel, et tervenemiselekulub vähemalt sama aeg kui trauma tekkimisele,on väga positiivne prognoos. Enamasti kulub sellekstopeltaeg.”
Helle Niit
„Tavaliselt on kahtemoodi suhtumist. Üks on kaastunne,et kuidas sa, vaeseke, küll hakkama saad.Teine suhtumine on üleolev, et mis teist ikka tahta, naguniite hakkama ei saa. Lapses tekitavad trotsi mõlemad.”
Elmet Puhm
