Ðveitsist pärit prantsuse valgustusmõtleja Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) räägib eluajal ilmumata jäänud „Moraalikirjades” lühidalt lahti oma alususkumused. Pikemalt selgitab ta neid „Savoia vikaari usutunnistuses”, mis esialgu ilmus kasvatustraktaadi „Émile” osana, kuid on hiljem korduvalt avaldatud ka omaette väljaandena. Neis kirjatükkides väljendatud revolutsiooniliste ideede tõttu oli Rousseau sunnitud maapakku minema ja tema raamatud keelati, kuid hiljem on neil olnud märkimisväärne mõju.
Eesti keeles on Rousseault seni ilmunud peamiselt ühiskonnateaduslikke ja omaeluloolisi teoseid, kuid tema metafüüsikat, teoloogiat ja eetikat on meil suhteliselt vähe tutvustatud. „Moraalikirjade” ja „Savoia vikaari usutunnistuse” tõlge toob eesti lugeja nende Rousseau mõtlemise kesksete teemade juurde.
