Miks nii paljud meist paisuvad uhkusest, kuuldes oma riigi hümni või nähes rahvuslippu? Miks seletame seda, kes oleme, rahvuse kaudu? Miks poliitikud lubavad alati seista eelkõige «rahvuslike väärtuste» kaitsel? Rahvus on loomulik, igapäevane ja kõikehõlmav osa meie elust, kõik kuuluvad mingi rahva hulka, igaühel on kodumaa, millega ollakse seotud ?
Milline näib seesugune rahvuste maailm aga inimesele, kes enda sõnutsi on kosmopoliit, eelistab globaalset ja üldinimlikku ning üritab võimalikult palju seotust rahvusliku päritoluga vältida? Tema seisukohad võivad olla harjumatud, ðokeerivad, nendega ei pruugi nõustuda, kuid kindlasti ei ole see üksikisiku, vaid pigem levinud mõtteviis. Selleks et maailmas toimuvat ja reageeringuid sellele paremini mõista, olekski vaja tunda seda meie tavaarusaamadest nii erinevat vaatenurka. Oma kriitilises käsitluses, mis on kirja pandud iroonilise kerguse ja nõtkusega, uurib R. J. B. Bosworth inimkonna rahvusgruppideks jagunemise algupära ja eesmärke. Raamat vaatleb natsionalismi ajalugu, väites, et tänapäeval on ähvardavalt kasvanud see, mida võib nimetada fundamentaalseks natsionalismiks. See muutub ohtlikuks, kui hakatakse nõudma kogu inimliku empaatia rahvuskeskseks muutmist, ülistades pigem natsionalistlikke ? mitte üldinimlikke ja tsiviliseeritud ? väärtusi, kui globaliseeruvas maailmas taaselustuvad ideed, mis olid valitsevad maailmasõdadevahelisel ajajärgul. Raamat kutsub meid mõtisklema selle üle, kas tsiviliseeritud maailmas tohiks olla kohta rahvuslikule fundamentalismile.
R. J. B. Bosworth on Austraalia ajaloolane, kellelt on ilmunud paarikümmend raamatut, sealhulgas mitmeid auhindu võitnud «Mussolini» (2002) ja Mussolini?s Italy» (2005).
Raamat sarjast Historica.
