Tegemist on raamatu Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid (e. k. 2008) autorite kõige kuulsama raamatuga, mis neile ka maailmakuulsuse tõi. Käsiraamat, mida on nimetatud ka lapsevanemate Piibliks, annab delikaatses ning humoorikas stiilis näpunäiteid, kuidas aidata oma lastel ühe katuse all elada ja ise sealjuures ellu jääda, st kuidas kasvatada oma poegi ja tütreid nii, et nad kõik ennast täisväärtuslike perekonnaliikmetena tunneksid.
Käesolev raamat võiks olla kohustuslikuks lugemismaterjaliks mitte ainult lapsevanematele, vaid ka õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja kõigile lastega kokkupuutuvatele isikutele, aidates kaasa sisemiselt vabade ning väärikate inimeste kujunemisele.
Kujutage ette maailma, milles lapsed kasvavad peredes, kus on keelatud haiget teha; kus lastele õpetatakse, et viha saab väljendada mõistlikult ja ohutult; kus iga lapse isiksust väärtustatakse ega võrrelda teda teistega; kus peetakse normaalseks koostööd, mitte võistlemist; kus mitte keegi pole surutud ühtegi rolli; kus lapsed kogevad iga päev võimalusi erimeelsuste lahendamiseks.
Mis saaks siis, kui need lapsed kasvavad suureks ja hakkavad meie homset maailma kujundama? Milline maailm see küll oleks! Unistuste kodudes kasvanud lapsed teaksid, kuidas tegeleda probleemidega nii, et see ei seaks ohtu meile kallist maailma. Nad pühenduksid probleemide lahendamisele ja rakendaksid selleks vajalikke oskusi. Nad päästaksid meie suure globaalse perekonna.
