Hendrik Adamsoni (1891?1946) loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt teadlik programmilisus.
Käesoleva kogumiku aluseks on Hendrik Adamsoni eluajal ilmunud luulekogud „Mulgimaa” (1919), „Inimen” (1925), „Tõus ja mõõn” (1931), „Kolletuspäev” (1934), „Mälestuste maja” (1936), „Linnulaul” (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud „Seitsmes” (1942). Lisa on andnud „Kogutud luuletused” (1963), „Väike luuleraamat” (1965), antoloogia „Sõnarine” (1992), ELA ’86 (Eesti luule aastaraamat) (1987), „Eesti ballaadid” (2003) ning Eesti Kirjandusmuuseumis leiduv käsikirjaline pärand. Valikut tehes on läbi vaadatud ka kõik luuletaja eluajal ajakirjanduses ning almanahhides ilmunu. Viimatinimetatute põhjal on koostatud valimikud „Vikerkaar ja vari” (1998), „Laotuse õlman” (2001) samuti siinsed kõige värskemad tsüklid „Lehti laialipuistatud laekast” ning „Poeemid ja ballaadid”. Seega on Hendrik Adamsoni luulet püütud esitleda selle kõiges mitmekülgsuses. Raamat on sündinud koostaja ja kirjastuse parima tahte ja oskuse avaldusena.
