Aado Lintrop on jaganud aastatel 202212025 kirjutatud luuletused seitsmesse ossa, püüdes neis leida ühiseid emotsioone või kirjutamise ajendeid. Mõned keskenduvad olevikule, mõned meenutustele, mõned on haikuvormis. Eksistentsiaalsed teemad varieeruvad mälestustega. Vananemine ja vanemana elamine pole eesti luules kuigi populaarne teema, samas oleks aga veider seitsmekümneselt kirjutada noorte autoritega samas vaimus 1 muutunud on eesmärgid, olulistena tunduvad asjad, ning seda kõike peegeldab paratamatult ka luule. Esile kerkivad sügismeeleolud ning talvine valguse taassünni ootamine. Kogu tsüklid kannavad pealkirju
\"Pilvekindral1, \"Kimalaste pääste1, \"Pööningu tolmust1, \"Puravikune aeg1, \"Põõsas terendavad ööbikud1, \"Mu jaapani aed1 ja \"Luuletused saavad küpseks sügisel1.
Kujunduses on kasutatud autori fotosid.
