Kes ja kuidas reisisid Eesti-, Liivi- ja Kuramaal enne raudtee aega? Mida nad nägid, millest oma reisikirjades kirjutasid? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, ... kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid mineraal- ja merevett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, küpses eas Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest räägivad teiste reisijatega. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema – kohalikest eestlastest ja lätlastest.Show more ...
See raamat on mõeldud abiks neile, kes valmistuvad giidina saatma turistirühmiLahemaale või Narva, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma külalistele Põhja-Eesti rannikut ja Kirde-Eestit, ning neilegi, kel onhuvi ja teadmisjanu lihtsalt ... enese rõõmuks seda osa Eestist avastada.Ennekõike on raamatus elementaarseid teadmisi, mis igale giidile onhädavajalikud ja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.Show more ...
See raamat on mõeldud abiks nii neile, kes valmistuvad Tallinnas giidinatööd alustades atesteerimiseks, neile, kes soovivad tutvustada asjatundlikultoma külalistele vanalinna, kui neilegi, kel on huvi ja teadmistejanulihtsalt enese rõõmuks Tallinna ... vanalinna avastada.Ennekõike sisaldab see elementaarseid teadmisi, mis igale giidile on hädavajalikudja mida saab varieerida vastavalt külaliste huvidele, soovideleja eelnevatele teadmistele.Show more ...
Kui ma 2008. aastal esimest korda Reykjavíki külla tulin, oli mul tunne, nagu oleksin siin kunagi varem käinud. Kas unes või lapsepõlve uitmõtetes. Kõik on täpselt nii, nagu vaja. Nii kord ja lohakus kui töö, looming ja lõbu olid õiges vahekorras. ... Silmapilkne usaldus ja vahetud inimsuhted ning turvatunne, mis ei tee mitte uimaseks, vaid tõotavad üha uusi seiklusi. Looduse rohmakas ilu, mille hindamine nõuab koolitatud silma. Kuigi mu elu ei ole kunagi olnud rahulikum ja stabiilsem kui praegu, pärast kaht aastat kohanemist, on argisemgi päev kuidagi teatraalne. Ehk on see kõigest minu välismaalase kõrvalpilk, mis laseb sellel nii paista. Olen aga üsna kindel, et islandlased on maailma parimaid elukunstnikke ja neilt on selles osas palju õppida.Show more ...
Narva pole linn, vaid riik, ja siin elab narvakeelne rahvas narvitjane. Eesti võim pelgab neid. Kui mõni kõrge riigiesindaja Narvat väisab, on tunne, et ta toob riigi süles Narva ning võtab lahkudes taas kaasa.Siin on piirijärjekorrad ning ... elatusallikaks salakaubana üle toodav suits ja viin. Kunagine toitja Kreenholm on suletud, töötuse määr üks Eesti kõrgemaid ja sissetulek madalamaid.Aga Narvas on ka valgest betoonist fassaadiga uus kolledþihoone, kuhu on nähtamatute tähtedega kirjutatud EUROOPA. Siin on inimesed, kes pingutavad Narva nimel ja usuvad, et Narval on tulevikku.Minu unistuste Narva ei ole hääbuv paik Euroopa ääremaal, vaid Euroopa eelpost: uhke ja ilus linn, kus inimesed räägivad mitmes keeles, aga ühes meeles.Katri Raik on TÜ Narva kolledþi direktor. 2009. aastal tunnustati teda Valgetähe III klassi teenetemärgiga, 2012. aastal missiooni preemiaga ja 2013. aastal aasta naise tiitliga.Show more ...
Ma ei tormanud internetist leitud suhtesse ülepeakaela: Kosovo sõjapõgenikuna Inglismaale saabunud Armir pidi mu kõhkluste murdmiseks palju vaeva nägema. Ent poolteist aastat ühist elu Londonis andis mulle julguse hüpata veel kord pea ees ... tundmatusse ning kolida koos Armiriga tema kodumaale Albaaniasse.Sellest sai hüpe, mis oleks peaaegu mu kaela murdnud.Eestis unistasin ma vahel koduperenaise elust, olles sombustel varahommikutel tööle minnes kurb ja tüdinud. Ka Londoni vihmases talves otsisin tihti internetist fotosid Albaania suvest. Kujutlesin Armiri meie päikeselises tagahoovis tööd tegemas, kui mina tütrega uksele ilmun ning teda sööma kutsun. Unistustes olin ma õnnelik nagu muinasjutus.Jah, Albaanias paistiski päevad läbi päike ja mul oli vabadus ärgata, millal iganes tahan. Mu mees hoolitses meie sissetuleku eest ja meie toidulaual oli alati parim söök. Ent mitte kuskil ei ole ma olnud õnnetum kui Albaanias – riigis, kus traditsioonide raskuse all on naine mehe tundetu ori, perevägivald on igapäevane nähtus ning klaasike veini või internetipunkti külastus tähendab naisele oma eluga riskimist. Paradiislikust Albaaniast sai minu põrgu, kus läbi alanduste kadalipu jõudsin tõukamiste, juustest rebimise ja jalahoopideni… kuni käisin ära ka surmasuus.Helmi Vela, kirja pannud Katrin BuchananShow more ...
Olen lugenud autoriteetsete purjetajate raamatuist, kuidas nemad valmistusid ümbermaailmareisiks. Aastaid! Piltlikult öeldes alustasid purjeka projekteerimisest ja metsast emapuu otsimisest. Mina seevastu läksin enne reisile asumist poodi ning ... ostsin tuhande krooni eest konserve ja ploki õlut. Rohkem ei viitsinud tassida. Mu purjetamisoskus oli enne teeleminekut üsna napp: siiani ei olnud ma Läänemerest välja saanud. Ookeanilained on aga hiiglaslikud nagu Lõuna-Eesti kuppelmaastik, kohati ei julge neid vaadatagi. Usutavasti võiksin pälvida kõige kehvemini ettevalmistatud reisi auhinna. Madeira saarele jõudes oli mul kõik otsas. Eestikeelsed juturaamatud olid läbi loetud, nii et hädaga hakkasin pähe õppima laevaseadmete kasutusjuhendeid. Vähesed eesti lauludega plaadid olid pähe kulunud. Vajalikke merekaarte polnud ostetud. Eelinfo sadamate kohta oli korralikult kogumata, panin seda kokku teistelt purjetajatelt kuuldud inforaasukestest. Isegi viimased veinipokaalid olid purunenud. Kõigest hoolimata ma ei kurda. Kui lähed avastusretkele, siis ei saa kõike ette-taha valmis nämmutada. Kui soov on vankumatu, siis ei takista sind miski! Puri üles ja suu kõrvuni! Uku RandmaaShow more ...
„Sandringhamis on kuninganna Elizabeth II maaeramu, mille valitsejaks on prints Philip. Nii kuninganna kui ka kogu kuninglik perekond – ligi kolmkümmend inimest – veedavad jõulupühi alati siin. Meile näidatakse vanu fotosid, kus perekonna keskel on ... printsess Diana koos väikeste printside Williami ja Harryga. Legendiks on saanud lugu Harryst. Täiskasvanute vestluses öeldi, et kuningannagi tuleb teejoomise ajaks kohale, mispeale küsinud Harry üllatunult, et kes see kuninganna on. Poisipõnnile selgitati, et vanaema ongi kuninganna.“ Ann Alari on oma elu jaganud Eesti ja Inglismaa vahel juba paarkümmend aastat. Tegutsemine (aja)kirjandusvaldkonnas ja mägimatkamise hobi on Anni viinud Inglismaa eri paikadesse, kuhu autor lugejagi kaasa võtab. Teekond peaks iseäranis meelepärane olema ajaloo-, kultuuri- ning kunstihuvilisele raamatusõbrale. Pandagu aga tassike teed valmis - ja rännak võib alata!Show more ...
Kögöð-mögöð! Ungari keel on harjumatult ö- ja ð-rikas ega tundu asjasse pühendamata kõrvale üldsegi sugulaskeelena. Keelesugulaste mõistmisel on mind lisaks keeleoskusele aidanud ka madjarite kuulsa lahkuse täiel rinnal nautimine. Pits paalinkat või... klaas Ungari veini on aidanud mul kui ühel tavapäraselt kinnisel eestlasel kauge hõimurahvaga ühise keele leida. Et Ungari maast ja rahvast lähemalt aimu saada, olen ise igal pool käed külge pannud, olgu siis seatapp või saagikoristus. Ühised tööd ja teod lähendasid mind neile, ungarlased aga pühendasid mind hea meelega oma maailmavaatelistesse küsimustesse ja võtsid vastu pereringi. Nad teevad seda nii lihtsalt ja loomulikult, et uustulnuk ei pane tähelegi, kui piir „teie“ ja „mina“ vahel hägustuma hakkab ning sellest märkamatult „meie“ saab. Reet KlettenbergShow more ...
See on raamatu uus, täienduste ja parandustega trükk. Jätkuvad autori seiklused Ameerikamaal. Jätkub kohanemine: halloweeni-paranoiad, tänupüha-ummikud, jõulukinginimekirjad, kinnisvaraotsingud, kiirabihaigla, ööklubi, pesumajapidaja Miða, ... suusamütsiga John, põrandaharjaga Inga, kodukujundusideedega ämm, viie mobiiltelefoniga äi… Ja kõige selle keskel üks eesti naine. NB! Lisatud on pildialbum ja epiloog.Show more ...
Jah, teil on õigus! Ma olen moekunstnik, kuid käesolev raamat ei räägi moest. Kui, siis ainult natuke. Minu raamat jutustab hoopis loo, kuidas ma 38 aasta vanuselt avastasin, et see, mida ma alati oma elus teha olin tahtnud, ja mida ma tegelikult ... tegin, ei langenud üldse kokku, ning kuidas ma otsustasin asjade käiku muuta ning kõike uuesti algusest alata: minust sai taas üliõpilane, seekord maailma kuulsaimas moekoolis Londoni Central Saint Martins College’is, legendaarse ja kardetud moeprofessori Louise Wilsoni käe all. Mis saaks olla parem kui olla teel oma elu-unistuse poole? Elades samal ajal maailma kõige inspireerivamas ja loomingulisemas linnas, mille suuri ja väikseid argiimesid siin ka teiega jagan.Show more ...
Tulevase magamistoa aknast avanev hommikune vaatepilt lööb tummaks. Lillakasmustad viinamarjakobarad punakuldses koiduvalguses ning taevasse kõrguv küpressiteravik sinetavate mägede taustal olid jäänudkorterit tutvustavas meilis mainimata. Tajun ... äkki, et kogu see aeg on väljast kostnud tsikaadide kõrvulukustav saagimine. Sellest saabki siin maal mu lemmikhelin. Kas ma juba mainisin, et õhk on sume kui samet, sõna otseses mõttes? Minu peaaegu juhuslikust viisasekretäriks kandideerimisest Eesti välisministeeriumis sai alguse lühike, kuid ülimalt intensiivne ja armsatest hetkedest tulvil eluperiood Gruusias – maal, mis kinkis mulle otsekui teise lapsepõlve.Show more ...
Nagu hea õpetaja valmistab end igaks tunniks ette, nii vaatab ka hea giid enne ekskursiooni ikka oma märkmed üle. Nende kaante vahele on koondatud Marina Laikjõe aastate jooksul kogunenud ülestähendused. Muidugi oleks kõige parem neid jutte ... ekskursiooni käigus giidi enda suust kuulda, kuid raamat „Kõige ilusamad jalutuskäigud Pariisis” annab kõigile üsna harukordse võimaluse piiluda sisse kogenud giidi isiklikku märkmikku ja saada sealt infot, mis võib tähelepaneliku lugeja muuta Pariisi tavakülastajast peaaegu asjatundjaks.Marina Laikjõe sündis Tallinnas 1967. aastal. Ta on lõpetanud Gustav Adolfi gümnaasiumi prantsuse keele eriklassi ja Tartu Ülikooli vene filoloogia erialal. 1994. aastal alustas ta Pariisi-reiside korraldamist ja pärast 43-aastaselt Pariisi kolimist omandas sealse giidide ülikooli diplomi, tänu millele on Prantsusmaa kultuuriministeerium talle väljastanud eluaegse giidilitsentsi, mis võimaldab ekskursioone ja loenguid läbi viia kõikides Pariisi ja Prantsusmaa muuseumites ja lossides.Show more ...
Maris Pruuli raamat annab isikliku sissevaate purjelaev Admiral Bellingshauseni ekspeditsioonile Arktikasse. Sel retkel külastati Fääri saari, Islandilt, Gröönimaad, Jan Mayeni saart, Teravmägesid. Enamikesse nendesse paikadesse pole eesti ... reisiseltskonnad varem sattunud. Nüüd oli kohalike inimeste abiga võimalik seda maailmanurka põhjalikult uurida. Kohtuti vaalade, jääkarude, morskade, polaarrebaste ja põhjapõtradega, õpiti polaarajalugu ja tehti kodanikuteadust. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi karge ja võimsa looduse, põnevate kultuuride ja kaugete seikluste vastu.Show more ...
Elu on üks lõppematult kestev olevikuhetkning muudatusi selles saab tehavaid nüüd ja praegu. Olles tavalise eesti mehena oma karussellisõidul ümber Päikese enam-vähem poole peale jõudnud, tekib aeg-ajalt vastupandamatu soov reaalsus õlgadelt maha ... raputada. Senisest minastki võib villand saada ja otsid elujaatust endast väljastpoolt. Taipamine, et kõik siin elus on enese teha, võtab esialgu pisut kohmetuks. Kuis siis nii?! On ju protsessid, mis on väljaspool minu kontrolli. On jõud, mis on minust tugevamad. Paratamatult pean mingitel hetkedel alluma kellegi korraldustele või suvale. Lihtne on leida veel terve rida õigustusi ja vabandusi, et harjumuslikul moel jätkata. Nii on ju mugavam ja turvalisem. See on üks võimalikest valikutest, aga just valik ongi siinjuures võtmesõna.Kui võtta kontrollile mitte alluvaid olukordi või tingimusi pelgalt faktidena, siis jääb ikkagi alles valik, kuidas nendega suhestuda. Mägi on tee peal ees. Mul on valik selle peale närvi minna ja kurvi tagant avaneva uue tõusulõigu peale röökida. Kuid ainuke asi, mida sellega saavutan, on energiakulu. Kõike seda on tehtud nende tuhandete kilomeetrite jooksul korduvalt. Ja korduvalt. Ja siis korra veel. Ja kui nüüd lõpuni aus olla, siis eks ilmselt teen seda tulevikuski veel mõned korrad. Inimlik ju.Kuid nüüdseks olen kogenud ka teistsugust võimalust. Võttes väljakutse vastu tänuga, saad kogu seni tuulde lastud energia juhtida takistuse ületamiseks. Suunad energia sinna, kus hetkel on kõige suurem defitsiit. Mäkketõusul teevad jalad tööd ja ülakeha lõdvestub. Piiripealne füüsiline pingutus on suurepärane võimalus ka kuplialusel puhata lasta. Seda on meile aga teinekord vaat et kõige rohkem vaja.Seiklus jätkub! Ise teed oma elu! Ahou!KristjanUHHUDUURISENISEDREISID2002Mongoolia, Hiina, Tiibet, Nepal2007Nepal, Bangladesh, India, Pakistan, Afganistan, Iraan2011Iraan, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia20NB! Raamat on epub3-formaadis ja avaneb ainult seadmete ja tarkvaraga, mis toetavad epub3-spetsifikatsiooni (nt i-Books rakendus). Selle raamatu arvutis lugemiseks soovitame kasutada näiteks rakendust Adobe Digital Editions kõige viimast versiooni.Show more ...
„Minu Narva. Kümme aastat hiljem“ on jätk 2013. aastal ilmunud „Minu Narva“ raamatule, mille alapealkiri on „Kahe maailma vahel“.Narva on praegu enamgi veel kahe maailma, ida ja lääne vahel, aga ta on Euroopa eelpost. Just siin, Narvas, saab alguse ... Euroopa.Kümne aastaga on Narva nii palju muutunud, et toona ilmunud raamat ei anna päris õiget pilti narvalastest ja neile üliarmsast linnast. Kui teid huvitavad praegused narvalased – kust nad on tulnud ja mis nad elust arvavad –, siis on see raamat teile. Kui te tahate teada, kuidas Ukraina sõda on linna muutnud, siis vahest leiate siit ka sellele vastuse. Kui tahate Narva külla tulla, teha eeltööd ja plaanida, teada, kuhu minna ja kus süüa-juua, siis leiate siit mõned nõuanded.***Mõlema raamatu autor Katri Raik (sündinud 1967 Tartus) on ajaloolane ja poliitik, Narva linnapea ja pikaaegne Tartu ülikooli Narva kolledþi direktor. Poliitikuna nimetab ta oma erakonnaks Narvat ning ajaloolasena on tema lemmikteema Narva minevik.Show more ...
Ekslemised mööda Eestit„Mulle meeldib minu naine. Aga ma ei saa endale isegi toidumürgitust lubada, kui tema silma all olen, sest ka restoranis ei lase ta mulle kahtlast toitu pakkuda. Temaga reisides ei murra ma kunagi jalaluud ega lange varaste ... ohvriks.Kui lähen üksi Pakistani, siis võtab sõjavägi mu kinni, kuna teen selle baasi lähedal pilte. Naisega joome Pakistanis tðaid ja ronime liustikel nii, et konte ei murra. Järgmine kord lubas naine minuga Afganistani kaasa tulla, et mind inimröövlite eest kaitsta… Mis te arvate, mis juhtub, kui meie kaks läheme matkale mööda Eestit? Kas mõni kodutu kloun tuleb kallale või pigistab pesukaru meile une pealt sinepituubi tagumikku tühjaks? Looda sa!“Siinsete kaante vahel on koomiline pajatus sellest, mismoodi mees, kes kunagi matkal ei käi, asub tutvuma Eesti matkaradadega. Õnneks tulevad appi sõbrad, näiteks Andrus Kivirähk, kes teda õigelt teelt kõrvale meelitavad, eks ikka hea loo huvides! Kõrvalekalletest hoolimata saab autor siiski Eestile enam-vähem ringi peale tehtud ja sünnitab meile omalaadse ülevaate Eesti matkaradade võimalustest.Show more ...
Absurdi armunud„Kõik üritavad Rumeeniast põgeneda, aga sina kolisid siia… Miks?“ – see on küsimus, mida olen viie aasta jooksul kuulnud sageli. Armumine aga ei hüüa tulles ning kui juhus mulle mu tulevast elukaaslast tutvustas, algas mu elus suur ... seiklus nimega „Minu Rumeenia“.Objektiivselt võttes on Rumeenias kõik halvasti: vaesus, reostus, häbitu korruptsioon, absurdne bürokraatia ja minnalaskmismeeleolud. Igast teisest lagunenud räästast võib sulle tellis pähe sadada. Sooja vett jälle ei ole. Iga kuues rumeenlane on juba läände emigreerunud ja spetsialiste napib. Rumeenia on kaose ja korralageduse, kuid ka mitmekesisuse ja värvikirevuse maa.Siin on vabadust, siirust, ehedust ja elujõudu, millest ma mujal reisides ja elades puudust olen tundnud. Bukaresti tolmune kleepuv suvepalavus, vanduvad autojuhid ja asfaldist läbi kasvanud puujuurtele komistamine on mulle armsaks saanud.Rumeenia on nagu kolme jalaga pulstunud koerake, kes on aga krutskeid ja elusädet nii täis, et minu südames talle võistlejat ei ole.Show more ...
Dam, di-di-dam!See raamat räägib lapsest, kes kõndis rõõmsalt mustikametsas ja imetles mesimurakat.See raamat räägib ühest suguvõsast, kelle metsatalust pool jäi Venemaale.See raamat räägib noorest poisist, kes kolis pealinnast maaleja hakkas ... kõnelema mie, sie, hiä, myö, työ, hyö.See raamat räägib julgusest olla teistmoodi, julgusest olla külahull.See raamat räägib spordiklubist, mille nimi on Kiteen Kisa-Toverit.See raamat räägib ürgmetsadest ja Kalevala laulumaadest.See on lugu minu Karjalast.Show more ...
Olen jõudnud Goa lennu väravasse. Siin on viiekümnendates aastates tädid esoteerilise tulukesega pilgus, kaelas korralikult energiaga laetud kristallehted. Seina äärde põrandale on pesa teinud päevinäinud rastapatside ja kõrvatunnelitega ... seljakotirändurid, kapsaks loetud „Lonely Planet“ näpus. Vene rahvusest inimesed joovad rõõmsalt viina ja arutavad, kas sel aastal on kohapeal kõik vanaviisi või tõstis majaperemees hinda.Valgustatud nägudega joogatarid teevad väikest lennueelset venitust ja karmapuhastust. Sealsamas istub, kallis läpakas süles, IT-guru, kes lendab koju vanaema sünnipäevale ja kirjutab veel viimaseid koodiridu. Veidi närviline keskealine paar, safaririided seljas ja Taj Mahali tutvustav broðüür käes, vahib kogu seda tsirkust, nägudel ilme: „Äkki oleks pidanud ikka Türki minema?“ Aga mina?Olen Anne, moe- ja kunstikriitik, juhtinud paari telesaadet, rännanud maailmas siin ja seal, murdnud teel mõned südamed ja muidugi ka enda oma. Nüüd olen astumas Goa lennukile, plaanides lähema kuue kuu jooksul tegeleda keskkonnateemadega ning eelkõige varjupaigakoerte kantseldamisega.Show more ...
Lubaduste maa„Kuidas sa üldse Ukrainasse sattusid?“ küsitakse minult tihti ja ma räägin algatuseks sellest novembrikuu päevast, kui ma Tartu Toomemäe sünnitusmajas eestlannast ema ja ukrainlasest isa perre sündisin.Kuigi kõik minu lapsepõlvesuved ... möödusid Ukrainas, ei oleks ma eales uskunud ennustaja juttu, et elu keerdkäigud hakkavad mind ka täiskasvanuna ikka ja jälle Ukrainasse viima. „Mina ja riigireformid!“ oleksin ma lihtsalt naernud ja arvanud, et ennustaja oma kaartidega ei tea elust midagi. Elu seab oma kaarte aga ootamatult ja nii olengi pidevalt Ukrainasse sattunud, saades uskumatu võimaluse aidata digireformidega kaasa uue minu Ukraina sünnile. Läbi naeru ja pisarate, läbi kriitika ja kiituse, aga ikka ja alati armastusega. Minu Ukraina on Imede ja Lubaduste Maa.Show more ...
„Colorado on see osariik, kus igal pool tõmmatakse kanepit, jah?“ on mult nii mõnedki korrad küsitud ning see paneb muigama. Tõsi, Colorado ja kanep käivad paljude jaoks käsikäes, ent mind võlub siiski Colorado lumerohke talv ja madalad ... miinuskraadid.Suusapatrullina suusatan iga päev igal pool. Suuskadel õppisin, kuidas lõhkeaine abil nõlvu ohutuks muuta, mil moel aidata neid, kelle suusapäev lõpeb peapõrutuse või luumurruga, ning kuidas päästekelguga ka kõige järsematelt radadelt alla liuelda. Esimese hooaja jooksul näen rohkem vigastusi kui kogu eelneva elu jooksul kokku.Lisaks vaheldusrikkale suusapatrulli tööle kogen muudki. Kiht kihi haaval tutvun Colorado värvikireva tausta, ajaloo ja olevikuga. Üleskistud raudteede asemele tekkinud matkarajad ja maalilised autoteed viivad kanjoniteni, kummituslinnadesse, väikestesse elavatesse küladesse, õitsvaid lilli täis mägiaasade ning lugematute mägijärvedeni.Nii et vastan: „Seda ka, jah, aga Colorado on siiski palju-palju enamat kui lihtsalt kanep!“Show more ...
(Pub. Date: 2012, epub, Publisher: SA Virumaa Muuseumid, ISBN-13: 100680)
Tegemist on artiklite kogumikuga Rakvere ja Virumaa ajaloost ning SA Virumaa Muuseumid tegevusest. Kauaaegne Rakvere linna ajaloo uuria Odette Kirss kirjutab eestlastest Rakvere linna käsitööliste hulgas, Oliver Pagel aga Rakvere invaliidide ... komandost. Reeli Freientali artikli teemaks on Palmse mõisast pärit Vene riigitegelase Peter Ludwig von der Pahleni elukäik. Arheoloog Tõnno Jonuks kirjutab Kiltsi mõisa arheoloogilisest uurimisest ning Uno Trumm Toolse linnuse ajaloost. Teet Veispaku artikkel on pühendatud eesti kunstnike saatuste keerdkäikudele teel Jaroslavli. Elukestvast õppest muuseumipedagoogi pilgu läbi kirjutab Kaja Visnapuu ning näituse Singer 160 valmimisest annab ülevaate Evelin Rikma. SA Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemets arutleb selle üle, mis on muuseum ning kuidas saaks mõõta muuseumi tegevuse tulemusi.Show more ...
Olümpiamängud on suurim ja vaieldamatult kõige populaarsem spordisündmus maailmas. Ometi – kuigi nii lihtne on võistlejaid telerist jälgida, teavad vaid vähesed meist päriselt, mida täpselt jälgida, mis ühes või teises spordialas täpselt võidu toob,... millised on reeglid, millised on spordirõivastuse reeglid jne. Õnneks on David Goldblatt ja Johnny Acton pannud kokku põhjaliku ja samas lõbusa käsiraamatu olümpiamängude reeglitest, võidustrateegiatest ja iga spordiala lühiajaloost. Detailseid, kuid lihtsaid seletusi saadavad joonised. Kõik see kokku muudab näiteks käsipalli, vibulaskmise, maadluse, vehklemise palju põnevamaks ja mõistetavamaks.Show more ...
(Pub. Date: 2012, epub, Publisher: Cum Laude, ISBN-13: 9789949926381)
Sellest raamatust leiad Sa tuhat küsimust ja vastust alates kaugemast minevikust kuni kahekümnenda sajandi lõpuaastateni. Nende seas on nii raskemaid kui ka kergemaid, kuigi mineviku puhul on selline lahterdav hinnangu andmine küllaltki ... küsitav.Selles raamatus on mängud temaatiliselt jaotatud erinevate pealkirjade alla. Kuid see jaotus on valdavalt tinglik, mis on mineviku puhul ka igati arusaadav. Sest kõik olnu on ju mingis mõttes omavahel seotud. Nii võib olla Eesti ajalugu ühtlasi XX sajandi ajalooks ning sõdade ja lahingute ajalooks. Seega on siinne jaotus pigem üldisemaks orientiiriks või küsimuste püstitamise lähtenurgaks, mis võiks samas olla mõningaks suunanäitajaks vastuste otsimisel.Show more ...
(Pub. Date: 2012, epub, Publisher: Cum Laude, ISBN-13: 9789949926350)
Kirjastuse Cum Laude teine mälumänguraamat, milles koos mõtlemishuvilistega seikleb teadmishimuline Mõttelind, kes teeb küsimustele vastuste otsimise lõbusamaks.Pane oma mälu proovile ja mõtle mõnuga! Ah jaa-mõttelennu soojenduseks küsib Mõttelind: ... Millise tuntud eesti mõtleja lasteluulekogu pealkiri on Mõtelda on mõnus?Show more ...
(Pub. Date: 2012, epub, Publisher: Cum Laude, ISBN-13: 9789949926343)
“Mälumängud lastele 3: üle 1000 küsimuse looduse kohta” on kirjastuse Cum Laude kolmas mälumänguraamat, milles taas seikleb uudishimulik Mõttelind. Raamatu loomaküsimused on koostanud tuntud loodusesõber Aleksei Turovski.Show more ...
