Ühe teenitult kuulsaima ulmeromaani autor Frank Herbert on kirjutanud ka teisi raamatuid, kuid teda teatakse eelkõige just „Düüni” ja selle järgede autorina. „Düünis” on kesksel kohal võimuvõitlus tähtedevahelisele impeeriumile kuuluval ... kõrbeplaneedil Arrakis. See planeet on ainus paik, kust saadakse ainet, mis on vajalik tähtedevahelistel lendudel ja annab selle tarvitajale psüühilised võimed ja pikaealisuse. Seega tähendab Arrakise valitsemine suurt võimu. Kui planeedi haldamine läheb Harkonneni Kojalt Atreidese Kojale, ei taha Harkonnenid sellega leppida ning jätavad lapseeas Paul Atreidese planeedi karmi loodusesse surema. Paul Atreides on aga midagi palju enamat kui lihtsalt ülikuvõsu ning sündmused ei hakka hargnema hoopiski Harkonnenide tahtmist mööda.Näita rohkem ...
Isegi vampiirid ei tohiks kunagi vaenlastega magadaVampiiriprintsess Alexia Fjodorovna on olnud juba 125 aastat mittesurnud, nii et sellest on juba üksjagu aega möödas, kui mõni mees tal pulsi taguma pani. Kuni ilmub Declan Black. Piisab ühest ... pilgust mehe pronksikarva kehale ja Alexiat põletab senitundmatu tuli. Siis aga avastab ta, et mees on draakoniisand, kes on tulnud kätte maksma oma vanemad tapnud vampiiridele. Ja võtma kristalli, mis kuuldavasti annab omanikule uskumatu väe.Alexial kästakse draakoniisandat piinata ja tappa. Kuid igal mõtlematul kohtumisel avastab Alexia, et teda valdab metsik kirg. Kirg, mille vastu võitleb ka Declan. Kas mees suudab seista vastu ihatulele, mille naine temas sütitab, ja säilitada südames kättemaksu? Või riskib ta kõigega, et kustutada põletavat kirge ja vampiir enda omaks teha?Näita rohkem ...
Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (1917–2008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarkei ilmakuulsast teosest ... 2001: kosmoseodüsseia (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. 1999), olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.Tulnukrass Esmasündinud on tagasi. Paarkümmend aastat pärast puslemaailma Mir loomist ja päikesetormide läkitamist Maa suunas püüavad Esmasündinud taas hukutada inimtsivilisatsiooni, saates meile seekord kaela kvintpommi, mis suudab hävitada meie maailma aluseks olevat mateeriat.Kaks autorit jagavad nägemust tulevikust, kus tehnoloogia ja humanism arenevad käsikäes. Kui nende romaanide pöörastest teadusfantastilistest ideedest aimub vanameister Clarkei kätt, siis teoste hoogsast ja põnevast sündmustikust tunneb lugeja rohkem ära Stephen Baxteri käekirja.Tõlkija Jay Skaidrins. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 374 lk. Orpheuse Raamatukogu.Näita rohkem ...
Jutukogu „Draakonite isandad“ sisaldab Ameerika Ulmekirjanike Assotsiatsiooni 15. suurmeistri Jack Vance’i (1916–2013) kolme kuulsaimat ja auhinnatuimat lühiromaani «Draakonite isandad», «Imetegijad» ning «Viimane linnus» (2 Hugot ja 1 Nebula). ... Vance, kes on tuntud oma lummava keelekasutuse poolest, kirjutas enamasti kummalistest galaktilistest ühiskondadest ja võõrapärastest kultuuridest planeetidel, mis olid sageli feodaalaega tagasi langenud ja kus tehnoloogia oli ümber nimetatud maagiaks.Jutus „Draakonite isandad“ on ühele planeedile jõudnud inimesed suutnud alistada endale seal elavad draakonid. Kuid aastasadade pärast peavad nad omavahelise kemplemise katkestama, kui neid ründavad neist tehnoloogiliselt üle olevad draakonite järeltulijad, kes sõdimisel kasutavad orjastatud ja ajupestud inimesi.Tõlkinud Triin Loide ja Jaana Talja. Kaanepilt Liis Roden. Sari: Orpheuse raamatukogu. 296 lk.Näita rohkem ...
Briti kirjaniku J. G. Ballardi (1930 – 2009) jutukogu „Neljamõõtmeline luupainaja“ (The 4-Dimensional Nightmare, 1963) sisaldab kaheksat põnevat, kaasakiskuvat ja veenvat ulmelugu, mis paistavad silma omapärase maailmanägemise ja huvitavate ideede ... poolest, millest nii mõnigi tundub kohati lausa praegusegi maailmas valitseva olukorra kohta käivat, mõjudes teatud viisil hoiatavalt.Lugu „Aja aed“ räägib aiast, milles kasvavad lilled viivad noppimise korral aega pisut tagasi, nii et aias elavad mees ja naine suudavad aeda ründavate barbarite hordi igal õhtul pisut tagasi tõrjuda. Kuigi lilled vähenevad ja hord iga korraga järjest lähemale jõuab.Loos „Vahitornid“ tunduvad äkki taevasse tekkinud vahitornid inimesi jälgivat, kuigi jälgijaid pole kunagi näha, ainult torne. Imelikul kombel paistab, et neid vahitorne märkab järk-järgult järjest vähem inimesi, kuni neid märkajaid on järel vaid üks.„Liivast puur“. Teadlaste eksiarvamuse tõttu Maale toodud Marsi liiv on põhjustanud katastroofi, toonud Maale viiruse, mille kandjate hulk on tasapisi otsa lõppemas – paar viimast ei soovi veel unustada, mis on toimunud, põgenedes hirmuäratavate tagaajajate eest, keda nimetatakse valvureiks.„Mürakoristaja“. Ultrahelimuusika pealetung on ooperidiiva üksindusse sundinud, kuid sellest hoolimata valmistub ta uuesti lavasid vallutama. Seejuures aitab teda tumm noormees, kes töötab nn mürakoristajana.Tõlkinud Juhan Habicht, Sash Veelma, Piret Frey ja Andrus Igalaan. Kaanepilt Liis Roden. 204 lk. Jutukogule on lisatud Jan Kausi järelsõna „Hävingu arhitektoonika. Mõned mõtted J. G. Ballardi omamaailmast“. Sari: Sündmuste horisont.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 2.57 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789908510002)
Pealtnäha polnud Kärbis ju midagi erilist. Ikka võis teda näha turuvärava müürijupil: paljaste jalgadega, tumedad poolde säärde püksid jalas, linase särgi käised üles kääritud ja murumüts peaaegu silmadele tõmmatud, vaid heledad juukseotsad mütsi ... alt välja turritamas. Ta suutis nii tundide viisi vaikides istuda ja turuplatsi jälgida – tegevus, mida poleks suutnud isegi paljud täiskasvanud, rääkimata Kärbi-vanustest. Temas oli midagi kummalist, kuid ükski kaupmees polnud nii rumal, et kingitud hobuse suhu vaadata.Romaanis „Sulid ja sulased“ on Timo Talvik põiminud eestlaste sajandite taguse eluolu ja mütoloogia. Raamatu peategelane, nooruke Kärp peab turul valvet varaste üle, kui äkki satub talle ette vastane, kellest tema jõud üle ei käi. Ootamatult leiab ta end maailmas täis müütilisi olevusi, nõidust ja väega esemeid. Olgugi et tõmme uue ja huvitava vastu on suur, on vaid üks asi, mida Kärp tegelikult ihkab …Hoogsa seikluse käigus saab selgeks, kes on vaenlased ja kellele saab keerulistes olukordades loota. Sündmused saavad ootamatu lahenduse ja põnevust jagub romaani viimase leheküljeni. Raamat sobib nii noortele kui ka vanematele müstikasugemetega põnevuslugude austajatele, kellele meeldib Indrek Hargla ja Andrus Kivirähki looming.Näita rohkem ...
„Kangelaste Tee“ („Glory Road”, 1963) on Robert A. Heinleini loomingus üsna omapärane teos, mis lisab autori tavapärasele üsna kargele teadusulmele fantaasia-noodi. Loo peategelane on noor sõjaveteran Evelyn Cyril Gordon, kes üritab kuidagimoodi ... toime tulla maailmas, mis tundub ta ümber laiali lagunevat. Jah, ta tuleb toime, kuid kusagil sisemuses peitub sügav rahulolematus.Kuni ta ühel päeval kohtub kauni naisega ja siis leiab lehest kuulutuse: „Kas sa oled argpüks?“, mis näib olevat just talle suunatud.Ta saab nimeks „Oscar” ja läheb koos mainitud naisega salapärasele ja ohtlikule missioonile, ta teele jäävad fantastilised maailmad täis veidraid elukaid. See on kangelase teekond, klassikaliste kangelaslugude ja rüütliromaanide vaimus, kuid see on ka sisemine rännak.„Kangelaste Tee“ sarnaneb muu Heinleini loominguga kindlasti talle iseloomuliku filosoofilise ja humoorika stiili osas, selles on nii tugevaid inimesi kui ka provokatiivseid ideid. Suur osa raamatu teisest poolest on vastuse otsimine küsimusele, mis saab kangelasest siis, kui võitlus on võidetud?Näita rohkem ...
Ulmeklassiku viimaseks jäänud romaan on omamoodi kaleidoskoopilisekskokkuvõtteks tervest suurmeistri loomingust ja tuntumatest teemadest.Religiooni, igavest elu ja muid metafüüsilisi küsimusi on Simak käsitlenudajareisiulme vormis: kauges tulevikus ... pakub inimkonda mitte just sõbralikultsuhtuv tulnukrass meie järeltulijaile välja igavese elu kingi, kuid sellehinnaks on oma füüsilisest kehast loobumine ning eksistents vaid puhta mõistusetasandil. Paljud sellega mitte nõustuvad traditsionalistid põgenevad sellekohutava ja inimolemust muutva sundusliku kingi eest erinevatesse minevikuajastutesse – Evansite perekond näiteks 18. sajandi keskpaiga Inglismaale. Kuidtulnukad ei jäta neid sealgi rahule. Lisaks igavese elu ja inimeksistentsigalaktilistele küsimustele lahkab Simak siin ka talle tüüpiliselt inimese jalooduse loomuliku vahekorrra teemasid.Näita rohkem ...
Sari „Kaarnakirjas“. Kogumikus on esindatud nii Eesti ulmekirjanduse raskekahurvägi – Veiko Belials, Mairi Laurik, Siim Veskimees – kui ka ennast juba korduvalt tõestanud snaiperid Meelis Kraft, Häli Kivisild, Koidu V. G. Ferreira ja Krafinna. ... Põnevust lisavad uuemad nimed: Toomas Krips, Kristi Reisel, Timo Talvik ja Urmas Nimetu.Kõik need on armastuslood, aga mitte muinasjutuprintsidest, valgetest hobustest ja kuuvalgetest öödest, ei, need lood on tumedamad ja teistsugused.Kogumikesarja „Kaarnakirjas“ eesmärk on nii tuua esile uusi autoreid kui ka rebida tuntud kirjanikud välja oma mugavustsoonidest ja panna nad kirjutama teemal, millel nad tavaliselt ei kirjuta. Sarja kuraatorid ja koostajad on Manfred Kalmsten ja Lüüli Suuk. Kaanepilt Liis Roden. 444 lk.Näita rohkem ...
„Elekter meie vahel“ on abielupaarist kirjanike Manfred Kalmsteni ja Lüüli Suuki ühine jutukogu, milles on kolmteist eriilmelist lugu. Lood kuuluvad fantastika žanrisse, varieerudes muinasfantaasiast ja aurupungist kuni tulevikumaailmadeni. Läbivad ... teemad on inimsuhted, armastus, kättemaks ja lootuse hoidmine ka kõige lootusetumates oludes. Kogumik on läbilõige mõlema autori viimaste aastate loomingust ja sisaldab nii eraldi kui ka koos kirjutatud lugusid.Manfred Kalmsten on Eesti Kirjanike Liidu liige, viiekordne ulmekirjandusauhinna Stalker laureaat, kes on avaldanud kaks jutukogu („Raske vihm“, „Götterdämmerung“), romaani „Kaarnalaul“ ja lühiromaani „Täheraua saaga“. Lüüli Suuk on seni avaldanud lühijutte ja romaani „Veri mäletab“. 2024. aastal hindasid lugejad tema loo „Vikatimees“ Stalkeri vääriliseks.Kaanepilt Liis Roden, 256 lk. Sari: Sündmuste horisont.Näita rohkem ...
Shirley Jacksoni «Kummituslik Hilli maja» (1959) on 20. sajandi üks silmapaistvamaid gooti õudusromaane. See on lugu õpetlasest dr Montague’st, kes otsib «kummitustele» põhjendusi, ja tema kolmest kaaslasest, kelle ta on erinevatel põhjustel Hilli ... majja kutsunud. Eleanorist, kes on veetnud senise elu haiget ema hooldades; elurõõmsast Theodorast ja Luke’ist, kes peaks ühel päeval Hilli maja pärima. Samas võib seda raamatut lugeda nii see, kes otsib õuduslugu, kui see, kes kummitusi veendunult usub, kui ka see, kes otsib kummitustele ratsionaalseid seletusi – paljugi selles tekstis, kaasa arvatud lähenemisnurk, on jäetud lugeja enda otsustada. «Kummituslikust Hilli majast» on tehtud kaks filmi ja Netflixi sari. See on mõjutanud paljusid tunnustatud õuduskirjanikke nagu Richard Matheson, Stephen King, Neil Gaiman jptNäita rohkem ...
See mees tuleb tagasi põrgust. Tuleb tagasi, et maksta kätte neile, kes ta sinna saatsid. Ja põrgusse saatis ta – müüs ta maha – tema tollase maagilise ringi juht tasuks võimete ja oskuste eest. Nii põrgus kui ka maa peal avastasid ta vastased, et ... teda on mingil põhjusel väga raske tappa. Ta ei ole päris inimene – põrgu muutis teda. Kuid igatahes on ta maag, ja lisaks olend, keda põrgus ega taevas ei hinnata, kuid kelle kätes on inimkonna saatus. Ta nimetab end Kõhnaks Uneliivameheks.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 1.89 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789916127735)
Isabel Clark elab oma tavalist igapäevast elu, mida aeg-ajalt ilmestavad huvitavad külastajad tema töökohas, Lady Grey pubis. Kõik muutub aga päeval, kui ilmsiks tulevad perekonnasaladused, mida ta vanemad oleksid soovinud igavesti varjata. Isabel ... tõugatakse nõiduslikku maagiamaailma, mis eksisteerib paralleelselt meie omaga ja millesse kord sisenedes pole võimalik tagasi pöörduda.Noor naine satub maagilisse seiklusse, kus ei tea kunagi, kes on su sõber või vaenlane, kus Surmale meeldib eludega mängida ja Saatus tõstab klaasi kõikide nende valikute terviseks, mida eluteel tehakse. Talle õpetajaks ning kaitsjaks määratud vardja Gage Marksoni eesmärk on hoida elus Isabeli, kes on mingil põhjusel just see puuduv lüli, kes peaks suutma päästa hävingule määratud maailma.Iga sammuga, mis viib teda eesmärgile lähemale, saab Isabel aru, kui oluline on otsustada ise oma elutee üle ja teada, kes sa tegelikult oled. Ajaloosugemetega müstiline põnevik „Maagilise maailma vardjad“ on Krista Logbergi debüütromaan.Näita rohkem ...
Mõrtsukbot – nii nimetab end vaikselt ja endamisi üks planeediekspeditsioone turvav android, kes on ära häkkinud oma juhtmooduli ja on seetõttu vabam ja mõtlemisvõimelisem kui teised temasarnased.Kõige rohkem sooviks ta, et inimesed ta rahule ... jätaksid, et ta saaks omaette seebiseriaale vaadata. Aga tuleb välja, et südametul tapamasinal tekib kohutavalt palju moraalseid dilemmasid. Antisotsiaalne tehisintellekt on sunnitud uuesti tegutsema asuma, ikka Säilitusliidu sõpru aidates ja hankides süütõendeid GrayCrisi korporatsiooni vastu. Seekord läheb ta appi dr Mensah’le, ta varasemale sõbrale, et takistada GrayCrisi oma kasumihankimisel koloniste hävitamast.Sarja kuuluvad raamatud on võitnud Hugo, Nebula, Alexi ja Locuse auhindu. Selle autor Martha Wells (1964) on Ameerika kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud kaheteistkümnesse keelde.Näita rohkem ...
„Sõjarelv“ on ühe menukama ja enim auhinnatud ulmekirjaniku noorteromaanide sarja kolmas raamat, mille eelmised raamatud olid „Laevalammutaja“ ja „Uppunud Linnad“. Sarja tegevus toimub kliimakatastroofist räsitud tulevikus, kus meile tuntud ... rannikupiirkonnad on üle ujutatud ning neil randadel elanud inimesed on pidanud kohastuma hoopis uut tüüpi karmima ja julmema elukeskkonnaga. Eelmisest kahest osast tuntud geneetiliselt muundatud inimkoletis Relv on tõusnud lapssõdurite armee etteotsa, kuid tema peamiseks vastaseks kujuneb rivaalitsevate sõjapealike asemel hoopis ta loonud suurkorporatsioon. Kohtume ka „Laevalammutajast“ tuttavate Naileri ja Nita ja „Uppunud Linnadest“ pärit Mahliaga, kelle teed uuesti Relva omadega ristuvad. Paolo Bacigalupi on võitnud Hugo, Nebula, Locuse, Campbelli, Sturgeoni, Maailma Fantaasiaauhinna ja mitmeid teisi preemiaid üle maailma, nende seas ka kolm Eesti ulmeauhinda Stalker. Sari: Orpheuse Kuldraamat. Koostaja Raul Sulbi. Tõlkinud Triin Loide. Kaanepilt Liis Roden. 268 lk.Näita rohkem ...
Jumalate arhiiv on paik, kus kõik maailmad, mille jumalad on varem hävitanud, on riiulitele tallele pandud nagu rullraamatud. Arhiveeritud maailmade elanikud elavad igavesti läbi oma elu viimast päeva, teadmata, et nende maailm on hävinud ja selle ... asemele on loodud uus. Ainus võimalus seda peatada on jumalatele väljakutse esitada. Prints Gerwen Walacharis saab isalt ülesandeks saata oma õde Wenrat reisil Baraki kuningriiki, mille kurikuulus Mürgikuningas neiu kätt palus. Kui aga prints ühes õega sellesse salapärasesse kõrberiiki jõuab, avastab ta end iidsete saladuste sasipuntrast, kuhu on segatud ka tema enda esivanemad. Vanast paleest viib maagiline salakäik varjuilma. Seal asuva Torgudi värava taga peidab end jumalate arhiiv, kus otsustatakse kogu maailma saatus.Seikluslik fantaasialugu „Jumalate arhiiv“ on Helga-Johanna Kuusleri viies romaan. Varem on temalt ilmunud „Puhkus koomas“ (2016), „Verevalla varandus“ (2018), „Romeo ja Julio“ (2021) ja „Ajakatastroof“ (2024). Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Liis Roden. 464 lkNäita rohkem ...
Krimikirjanduse kuninganna Agatha Christie on kirjutanud rohkesti lühijutte teispoolsest viirastusteilmast. Romaanid tulid hiljem – kirjanikukarjääri alustas ta lugudega, mis pajatasid spiritismist, õudsetest ettekuulutustest, teispoolsusest ... tulevatest hoiatustest ja seletamatutest õnnetustest. Kõige jubedamad ja eriskummalisemad lood on nüüd koondatud kogumikku „Viimane vaimudetund”.Lühilugudes kohtume esimest korda kuulsate detektiivide Hercule Poirot’ ja miss Marple’iga. Nad on küll kõrvaltegelased, ent just nemad märkavad tõde, mis on peidus üleloomulikkuse loori all.Kogumik koosneb 20 lühiloost, millest nii mõnigi kuulub Agatha Christie enda lemmikteoste hulka.Näita rohkem ...
Manfred Kalmsteni ja Kadri Kääramehe koostatud fantastikakogu, milles rõhutakse jonnakale ja igipüsivale lootusele ühiskondades või olukordades, kus aeg on end huvitavaks ja tulevik inimvaenulikuks kirjutanud.Apaatiale, künismile ja üleüldisele ... minnalaskmisele heidavad seekord kinda: Meelis Friedenthal, Häli Kivisild, Veiko Belials, Artur Räpp, Kristi Reisel, Kristjan Sander, Maarja Kruusmets, Miikael Jekimov, Laura Loolaid, Manfred Kalmsten, Lüüli Suuk ja Triinu Meres.Näita rohkem ...
Ilmunud on Arthur C. Clarke’i ja Stephen Baxteri romaan «Ajaodüsseia II. Päikesetorm».Ulmekirjanduse 7. suurmeister 1986. aastast Sir Arthur C. Clarke (1917–2008) ja moodsa briti ulme superstaar Stephen Baxter (1957) ühendasid 21. sajandi ... avakümnendil jõud, et luua ulmeromaanide triloogia, mis tõukus Clarke’i ilmakuulsast teosest «2001: kosmoseodüsseia» (2001: A Space Odyssey; 1968, ek. 1999), olles tolle originaalse romaanisarja teemasid edasi arendavaks omamoodi paralleeltsükliks.ÜRO rahuvalvaja Bisesa Dutt on pärast meeletut ajarännuseiklust Esmasündinute loodud puslemaailmas Miris tagasi Londonis aastal 2037 ja päris maailmas pole mingit ajastute segipaiskumist toimunudki. Bisesa on lihtsalt ootamatult sattunud tagasi Londonisse, samasse päeva, mil esimese raamatu seiklused algasid, ainult et bioloogiliselt on tema jaoks möödunud viis aastat. Maad tabab sel päeval esimene päikesetorm ning teadlased arvutavad välja, et järgmine päikesetorm tabab planeeti aastal 2042. Ning sedapuhku hävitaks see Maal kõik elava.Kui nende romaanide pöörastest teadusfantastilistest ideedest aimub vanameister Clarke’i kätt, siis teoste hoogsast ja põnevast sündmustikust tunneb lugeja rohkem ära Stephen Baxteri käekirja. Orpheuse Raamatukogus ilmub peatselt ka «Ajaodüsseia»-triloogia kolmas romaan «Esmasündinud» (2007).Tõlkinud Martin Kirotar. Kaanepilt Meelis Krošetskin. 336 lk. Sarja koostaja Raul Sulbi.Näita rohkem ...
Inimesed peavad sõdu. See tundub nii olevat igal ajal ja igasugustes maailmades. Ka neis, kus leidub võlureid ja greife, lohesid ja loitsusid. Militaarne fantaasiaromaan «Omasid ei jäeta maha» jälgib ühe väeüksuse tegemisi pingetest särisevas ... sõjaolukorras. Igaüks neist on inimene, igaüks oma omapäradega. On ravitsejaid, on seersante, on ohvitsere, isegi kokk. On ka võlukunsti ja kummalisi olevusi. On üllatusi. On tavapärast metsasõja rutiini. Muidugi võitlusi, omajagu huumorit, verd ja valu, segadust ja selgust. Nagu ikka sõjas, nagu ikka elus.«Omasid ei jäeta maha» on Prima Vista raames toimunud Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia ulmejutuvõistluse võitja, kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia nominendi ning Eesti ulmeauhinna Stalker laureaadi Triinu Merese viies ulmeraamat. Sel aastal on tal kahasse Kristo Jansoniga ilmunud romaan «Devolutsioon».Näita rohkem ...
