„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“Eduard Bornhöhe„Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“ on Eesti kirjandusklassika üks kauneimaid armastusromaane, mis on samaaegselt ka põnev ajalooliste sugemetega seiklusromaan.Liivi ... sõja segasel ja keerulisel ajal kohtuvad juhuslikult metsas end vabaks meheks nimetav pagendatud vene vürsti ja eesti pärisorja poeg Gabriel ja saksa mõisniku tütar rüütlipreili Agnes von Mönnikhusen.Kui Gabriel saatuse tahtel järgmisel ööl Agnese elu päästab, tärkab nende vahel armastus, mida ei suuda enam miski murda.Aga kaunitar Agnest ihkab veel kaks meest. See teeb armastajate teekonna Tallinna poole väga ohtlikuks. Seiklusrikkal retkel kohtuvad nad röövlitega, tuleb ette eluohtlikke olukordi ja „surnust ülestõusmisi“.Andeka kirjanikuna on Eduard Bornhöhe (1862–1923) selles romaanis meisterlikult ühendanud armastuse, romantika, ajaloo ja vabadusvõitluse.Raamatu ainetel vändati Tallinnfilmis 1969. aastal kultusfilmiks saanud Eesti üks populaarsemaid mängufilme „Viimne reliikvia” (reþissöör Grigori Kromanov).Kuid film ei ole raamat. Selles raamatus on palju muud, mis filmis kaadri taha jäi.Näita rohkem ...
Raamat viib lugeja argipäevaselt tuttavasse maailma, millest ollakse harjunud mööda tuhisema. Või hoopiski läbi tuhisema? Ses maailmas rulluvad lennukalt lahti kummaliste tegelaste olmemured ja hingerõõmud. Loo kangelased on justkui täiesti ... tavalised tööinimesed, kelle eludes on läinud midagi veidi üle vindi. Mõnikord päris palju. Ometi ühendab neid kõiki värvilise niidina soov uskuda armastusse. Otse kapitalismi südames. Siin-seal haaravad lugeja kaasa lustakad sefiirikeerud, embav muusika või kuldsed kaktused ja uudishimulik meel saab rännata eritahulistes sfäärides. Ees ootavad helged kohtumised, humoorikad seigad ja heatahtlik satiir, mis tuletab meelde, kui totralt vahva on inimeseks olemise kogemus. Vanusest hoolimata.„Võõraid on lihtsam armastada” kutsub märkama, et ka kõige tavapärasemas on peidus lood, kus õrnavõitu inimlikkus teeb salahilju vapraid samme südamete maastikul. Mäletama, et seal, kus on inimesed, on ka armastus. Liisi Õunapuu debüütromaan „Le Rhino” leidis äramärkimist 2017. aasta Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel ja ilmus samal aastal ka Varraku kirjastuses raamatuna. Sama loo teine osa ilmus 2018. aasta lõpus. Mulgimaalt pärit Liisi elab, naerab ja kirjutab Läänemaal, kus taevast on rohkem kui maad. Ta usub jätkuvalt, et huumor päästab maailma.Näita rohkem ...
Esimene raamatVäikelinn heliseb värvikate tegelaste isiklikes ja loomingulistes eneseotsingutes, sidudes erinevaid põlvkondi. Koolibänd nimega Kolmapäev valmistub noorte muusikute konkursiks ning eakate dþässansambel vajab uut trummarit. Konkursi ... lõpp kisub aga kriminaalseks ning ootamatud sündmused ei lase väikelinna elanikel hetkegi igavust tunda.Teine raamatTuttavate tegelastega liituvad noored andekad kinomehed, kes kogemata avavad ühe unustatud ukse. Taamal tegutsevad tuttavad kurikaelad ja Kolmapäeva liikmed pannakse nii mõnegi terava väljakutsega proovile. Taas on erineva sünniajaga tegelastel võimalus üksteist mõista ja aidata. Liia Kikas on kultuuri vallas tegutsenud aastakümneid. Ta on osalenud animaseriaalide loomises („Ohtlikud lennud”, „Kes koputab mu uksele”), teinud autorifilme („Ime sünd”, „Teisel pool vett”, „Raudam, miks sa laulad”) ja hulgaliselt visuaalprojekte. Liia on kirjutanud näidendeid („Kontsertiino pintslile ja saksofonile”, „Sokisööjad I–III”, „Mannu ja Võlur”, „Võluri tütar”, „Kõndivate puude juhtum”, „Super 16”, „Kuupaiste sonaat”, „Raudami vaim”, „Naine, kes kõndis paljajalu kividel” jpt) ning juhendanud noorte loomerühmitusi. 2012. aastast on Liia Vana Vabriku Kinoteatri üks juhte. Liia ja Robert Kikaselt on ilmunud nukuteatriraamat „Sokilao saladus”. Pingeliste lugude kõrval huvitavad autorit karakterite ehedus ja areng, lemmikkeeleks on muusika.„Liia Kikas suudab harukordse soojuse, huumori ja osavusega kujutada eri vanuses ja sotsiaalse taustaga tegelaste elu ühes Eesti väikelinnas. Raamatust, kus täituvad ja luhtuvad unistused, purunevad ja kohtuvad südamed ning toimub nii mõndagi kriminaalset, leiab enda jaoks midagi kindla peale igas vanuses lugeja.” – Reeli Reinaus, kirjanik„Selle raamatu inimesed on elusad ja nendega juhtuvad lood põnevad, raamatu lõpuni jõudes tekib kohe soov järgmist osa lugeda – loodetavasti see ikka tuleb!” – Rein Raud, kirjanikNäita rohkem ...
Mart Kadastik (59): Aastakümneid edukalt inimeste hingesoppides orienteerunud psühhiaater Hannes jääb hätta iseenda mõistmisega, kui tema patsiendiks satub noor võluv Kristin – tunded suruvad peale valikuid, mille seast õiget leida ei aita ei ... elukogemus ega elutarkus. Kire ja mõistuse kokkupõrkes kaotab Hannes enesekindluse. Kes õigupoolest keda ravib ja kas tõesti on kõik võimalik? Katariina Tammert (32): Kristin on omadega puntras. Elu on sassis ning häid valikuid nagu polekski – või tunduvad need kõik lihtsalt liiga kaalukad? Hannese kabinetist otsib Kristin esialgu vaid unerohutablette. Kas võib aga minna nii, et ta leiab sealt hoopis jõudu teha oma elus vajalikud muutused ja tõusta fööniksina tuhast? Kõik on võimalik. „Paarismäng” on teadaolevalt esimene eesti romaan, mille on kahe peale kirjutanud mees ja naine. See lisab alati aktuaalsele suhteteemale erakordset ehedust ning elulisust.Näita rohkem ...
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata. Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib ... tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata. Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati ðokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla. Andres Noormets Ma tahaksin ka niimoodi kirjutada osata. Mihkel Raud. Loeb Tambet Tuisk.Näita rohkem ...
Leo elab pealtnäha tavalist pereelu. Argielust tülpinuna otsib ta samas oma ellu midagi, mis päriselt puudutaks. Ja ta leiabki, aga see puudutus on ohtlikum ja valusam, kui ta oleks osanud eales arvata.Karl vabanes äsja vanglast. Ühel päeval tekib ... tal riukalik plaan, kuidas oma elu lõpuks tõeliselt sisse seada. On vaja vaid lõksu ja sööta ning mäng võib alata.Martin Alguse debüütromaanis põimuvad ootamatul moel kahe eesti mehe saatused. Vaheldumisi kummagi tegelase vaatepunktist jutustatud põnev ja kohati ðokeerivgi lugu peegeldab teravalt tänaseid võtmeteemasid: küsimusi emotsionaalsest lähedusest, hirmust muutuva maailma ees, ärakasutamisest ja õnne võimalikkusest tarbimisühiskonnas. See lugu haarab käest kinni ja tõmbab endaga kaasa, ei lase enne lahti kui kogu distants on läbitud. Martin Algusel on harukordne võime näha varjude maailma heledat ja inimlikku kõla.Andres NoormetsMa tahaksin ka niimoodi kirjutada osata.Mihkel RaudNäita rohkem ...
Romaani „Mesilased” sündmustik leiab aset 17. sajandi lõpus. Leideni ülikooli bakalaureusekraadiga lõpetanud Laurentius on saanud stipendiumi õpingute jätkamiseks Tartu ülikoolis. Ikalduse käes kannatav Liivimaa pole just kõige sõbralikum paik ning ... ülikoolis ja väljaspool seda hakkavad arenema sündmused, mis on kohati üpris hirmuäratavad. Meelis Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” pälvis 2004. aasta romaanivõistlusel kolmanda koha.Näita rohkem ...
Mõnikord oli Normal tunne, et ta on elanud kümnetes erinevates maailmades, ehkki polnud sugugi nii vana, ning on nüüd jõudnud nende kõigi groteskse kulminatsiooni, fataalse finaalini, mida saadab haldjate tants, inimkonna päästmise lohutu rituaal. ... Ometi leidis ta selles äratundmises – mida aeg edasi, seda enam – järjest vähem õõva ja üha rohkem nurjatut, riukalikku rõõmu. Kui ka midagi ei saa teha, siis midagi saab alati teha ning selles tegemises on ainus pääsemine, ainus vabadus, mida tal on võimalik kunagi kogeda.Detektiivinspektor Vera Stanhope asub talve esimesel tuisusel õhtul teele, et sõita mägedesse oma koju. Tee on küll tuttav, ent tugevas lumesajus möödub ta kogemata õigest ristmikust ja taipab peagi, et on eksinud. Eespool on üks auto kitsalt teelt välja libisenud, selle uks on lahti ja Vera jääb seisma, et hädalist aidata. Juhti ei ole näha, mistõttu ta oletab, et too on läinud abi otsima. Vera otsustab samuti lahkuda, kuid kuuleb siis nutust häälitsust – auto tagaistmel turvatoolis on pisike laps.Vera haarab mudilase endaga kaasa ja edasi sõites jõuab varsti kohani, mida ta hästi tunneb. Brockburn on Northumberlandi üksildases kolkas asuv suursugune, kuid üsnagi käest lastud häärberilahmakas, mis kuulub Vera suguvõsale ja kus kasvas üles ka tema isa Hector. Majas käib pidu, vilguvad jõulutulede vanikud ja kostab naeru. Pidutsejate teadmata lamab väljas lumes surnud naine.Ja Vera ongi paugupealt otse uue juhtumi keskpunktis. Kas surnud naine võib olla selle lapse ema? Peokülalised on majas lumevangis, Brockburn hakkab juurdluse edenedes tasapisi oma saladusi loovutama ja päevavalgele kerkib ka inspektori enda perekonna keerukas minevik.Näita rohkem ...
Romaan „ Avameri. Naerukajaka nutt” lõpetab „Avamere” romaanitriloogia, mille tegevustik jääb ajajärku, kui Nõukogude Liidus asub korda majja lööma värskelt NLKP Keskkomitee peasekretäriks tõusnud KGB endine ülem Juri Andropov. Kogu Nõukogude Liidu ... ajaloo jooksul on ennekuulmatu, et kohtukulli ette hakatakse tirima korruptsioonis kahtlustatavaid kõrgeid partei ja valitsuse tðinovnikuid ja sellest ka avalikult ajalehtedes kirjutatakse.Angolast võtab SRTR Roobaku kursi Kanaari saartele, kalameeste unistuste maale, kus meeskonda ootab lennureis koju. Võiks arvata, et kõik närvesööv ja murettekitav on juba sügav ajalugu, kuid paraku peavad nii Jaak Volmer kui Alfred Kraavik nentima, et kuival maal need õiged jamad alles hakkavad.Kuid vaatamata muredele ja raskustele tuleb rannarahval oma tööde ja tegemistega ikka edasi minna, sest igaühele meist on antud aeg ja koht ajaloos, seda muuta ei ole meie võimuses. Mida aga muuta ei saa, selle üle pole mõtet nuuksuda. Igas olukorras, olgu see nii vilets kui tahes, on saatusel meie jaoks kindlasti mõni võimalus olemas, ole aga ise mees, ära kõhkle, haara soodist ja heiska puri.Näita rohkem ...
„Minu õe päevik“ on seotud Leelo Kassikäpa2024. aastal ilmunud romaaniga „Universumikingitus“. Siinses loos kerkivad esile üllatavadja ootamatud tegelased, kelle elust lugeja saabüsna värvika pildi.Peategelase Andra elu mõjutavad kunagirääkimata ... jäänud olulised asjad, mis lõpukskogemata kombel päevavalgele tulevad. Eipuudu ka intriigid, valusad mälestused jaeneseleidmine läbi võlu ja valuNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616567)
Jutustuses „Päevakord“ poeb prantsuse kirjanik ja filmimees Éric Vuillard (sünd. 1968) ajaloo suure näitelava kulisside taha ning vaatleb Teise maailmasõja puhkemisele eelnenud sündmusi Saksamaal ja Austrias. Näeme, mis juhtus 1933. aasta 20. ... veebruaril Berliinis Riigipäevahoone väikeses salongis ja 1938. aasta 12. veebruaril Berghofi lossi suletud uste taga, kus kohtusid Adolf Hitler ja Austria kantsler Kurt von Schuschnigg. Kolmanda Reich’i tõus ja Anschluss on teada-tuntud ajaloolised tõsiasjad, Éric Vuillard tõmbab aga „ajaloo räpaste hilpude“ alt välja ühe kõneka detaili teise järel, kirjeldades lugejale neid sündmusi üpris üllatava ja uue nurga alt. Vuillard’i jutustamislaad on kujundlik, täpne ja vahe ning sellest ei puudu ka huumor ja iroonia.„Päevakord“ pälvis 2017. aastal prantsuse kõige mainekama kirjandusauhinna Goncourt’i. Raamatu lõpust leiab tõlkija Indrek Koffi saatesõna, mis autorit ja tema loomingut lähemalt tutvustab.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616505)
Zimbabwe kirjaniku, režissööri ja poliitilise aktivisti Tsitsi Dangarembga (sünd. 1959) debüüti „Närvilised olud“ (1988) peetakse üheks olulisimaks XX sajandi Aafrika teoseks ning temast sai esimene Zimbabwe mustanahaline naiskirjanik, kes on ... kirjutanud ja avaldanud romaani inglise keeles. Raamat räägib teismelisest tüdrukust Tambust, kes elab traditsioonilise elukorraldusega väikeses külas ja otsib šona äärmiselt meestekeskses ühiskonnas kangekaelselt teed hariduse juurde, et vabaneda naistel otsekui paratamatult lasuvast koormast. Tema onu on üks esimesi läänes kõrgharitud mustanahalisi ja tunneb kohustust vendade-õdede pered rõhuvast vaesusest välja aidata. Ta võtab Tambu venna Nhamo oma misjonikooli õppima, aga kui Nhamo ootamatult sureb, annab perepoegade puudumisel õppimisvõimaluse Tambule. See omamoodi kujunemisromaan räägibki tüdruku püüdlustest, esimesest kokkupuutest lääneliku eluga, järjest vastuolulisemast suhtest jumaldatud onuga ning eelkõige naistest 1960. aastate Rodeesias, mille rassilised, soolised, kultuurilised ja poliitilised pinged joonistuvad loo taustal välja eraldi kirjeldamatagi.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616383)
Marcin Wicha (sünd. 1972)Poola-juudi päritolu graafilise disainer ja kirjanik Marcin Wicha teeb selle raamatuga kummarduse oma lahkunud emale, kellest jäänud asjad tuletavad meelde episoode tema elust. Nii kujuneb fragmentidest kohati liigutav, ... kohati irooniline portree tugevast naisest, kes ei talunud väiklust ega leppinud valedega. Kuigi isikliku loo taustaks on mõned XX sajandi Poola ajaloo tumedamad peatükid, on autori käsitlus vaba paatosest ja sentimentaalsusest. Wicha pälvis raamatu eest mitu auhinda, sealhulgas prestiižse Nike kirjanduspreemia.Tõlkija Margus Alveri järelsõna ja kommentaarid aitavad nimede taga näha inimesi ja nende saatusi ning vahetevahel lugeda ridade vaheltki.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, epub, Kirjastus: Loomingu Raamatukogu, ISBN-13: 9789916616215)
Serbohorvaadi keelest tõlkinud Madis VainomaaZagrebis toimub kirjanduskonverents. Nii nagu rahvusvaheline kirjanike seltskond tüdineb ka selle satiirilise romaani jutustaja kohe alguses konverentsi hallist argipäevast ning pöörab pilgu kulisside ... taha, kus käib hoopis teine elu – tunded võtavad balkanliku värvi ja vungi, maskid ja rõivad langevad, käsikirjad kaovad, šovinistidele antakse piki pead, tekivad uue elu lootused, õnnetud idaeurooplased saavad hetkeks võimaluse end tühjaks rääkida, sündmuste niite tõmbaks aga justkui kellegi kuratlik käsi.Dubravka Ugrešić (sünd. 1949) on juba mitu aastakümmet olnud rahvusvaheliselt tuntuim ja loetuim horvaadi kirjanik. Vaid paar aastat enne Jugoslaavia lagunemist ilmunud „Romaanijõe forsseerimine“ tõi autorile esimese naiskirjanikuna riigi tähtsaima kirjandusauhinna NIN.Näita rohkem ...
Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, cest moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. ... Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.Näita rohkem ...
Raadio viib lugeja Liivimaale, Pariisi ja New Yorki. Romaani tegevus toimub reaalajas. Minajutustaja on gay, kes on eestlaste elu suhtes üsna irooniline.Näita rohkem ...
Viimane mees, kes mõistab ussisõnu, mõtiskleb oma elu üle. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud küla-elanikud; ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad asjad.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2013, , 0.30 Mb, Kirjastus: Eesti Raamat, ISBN-13: 9789985659915)
Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912 – 1939) romaan “Tee viib järveni” ilmus esmatrükis 1940.a ja on tänaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sõnutsi olnud selle kirjutamise tõukeks unenägu, milles kõlanud ... tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest järvedekaunis Rõuges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele.Näita rohkem ...
