(Ilmumisaeg: 2020, , 33.19 Mb, Kirjastus: Kolm Karu OÜ, ISBN-13: 9789916430088)
MIKS MA SEDA TEGIN? Tõepoolest, miks? Kas ma tõesti arvasin, et keegi tahab üksipulgi teada, kuidas ma oma elukest elanud olen?Esialgu ei arvanud. Aga kui ma hakkasin ajaviiteks Facebookis kirjutama, esmalt sellest, mida ma olin lugenud või mida ma ... miskist asjast arvan, hiljem aga ka omaenda meenutusi ammustest aegadest, siis hakkasid inimesed kommentaarides küsima, miks ma oma mälestusi raamatusse ei vormi. Et nad tahaksid kangesti neid lugeda ning mõni väitis isegi, et ta oleks valmis sellise raamatu endale ostma. Algul ma ei võtnud seda tõsiselt, aga kui küsijatest sai juba väiksemat sorti koor ja kirjastajadki hakkasid uurima, kas nad võiksid seda olematut raamatut avaldama asuda, siis mõtlesin, et tõepoolest, miks mitte!Aeg on kopp maasse lüüa ja mõned lahedamad lood aegade hämarusest välja kaevata. Sest olgem ausad, pulli on ikka saanud, ja miks mitte seda üheskoos meenutada!OLAV OSOLINNäita rohkem ...
„Mul on hea meel, et ema ära suri” on kurbnaljakas mälestusteraamat, mille autor on komöödiasarjade „iCarly” ja „Sam & Cat” staar Jennette McCurdy. Raamat räägib tema võitlustest endise lapstähena, sealhulgas söömishäirest, sõltuvustest, ... keerukast suhtest oma võimuka emaga ning sellest, kuidas ta kontrolli oma elu üle tagasi võttis.Jennette McCurdy oli kuueaastane, kui ta osales oma elu esimesel casting’ul. Tema ema ülim unistus oli, et tütar saaks staariks, ja Jennette oli valmis tegema kõike, et oma ema õnnelikuks teha. Nii täitis ta ema „kalorite piiramise” juhiseid, sõi vähe ja kaalus end viis korda päevas. Ema otsustas, kuidas tuleks tütre välimust ümber kujundada, ning dušitas tütart, kuni too sai kuueteistkümneseks. Tütar oli sunnitud emaga jagama oma päevikuid, e-kirju ja kogu oma sissetulekut.Teoses „Mul on hea meel, et ema ära suri” kirjeldab Jennette lapstähe elu telgitaguseid kohati vägagi üksikasjalikult, nagu ta kirjeldab ka seda, mis juhtub, kui üks unistus lõpuks täitub. Nickelodeoni sarja „iCarly” üheks peategelaseks saamine teeb temast üleöö kuulsuse. Samal ajal kui ema on ekstaasis, saadab fänniklubi moderaatoritele e-kirju ja püüab ka paparatsodega isiklikke suhteid arendada, maadleb Jennette ärevuse, häbi ja enesevihaga ning laseb mitmel ebatervel paarisuhtel oma hinge sügavaid haavu lüüa. Probleemid muutuvad veelgi hullemaks, kui peagi pärast seda, kui Jennette ja Ariana Grande on komöödiasarja „Sam & Cat” staarideks saanud, sureb Jennette’i ema vähki. Jennette tabab selles reaalsuses, et kardinaalsete muudatuste aeg on käes – elu ohjad tuleb enda kätte võtta.Jutustatud värskendava siiruse ja tumeda huumoriga, on „Mul on hea meel, et ema ära suri” innustav lugu vastupidavusest, iseseisvumisest ja rõõmust vabaduse üle, et noor naine saab ise oma juukseid šampoonitada.Jennette McCurdy on mänginud lapstähena peaosi Nickelodeoni hittseriaalis „iCarly” ja selle kõrvalseriaalis „Sam & Cat”, samuti Netflixi sarjas „Between”. Tema näitlejatööga filme on näidatud Florida filmifestivalil ning mitmesugustel lühi- ja säästufilmifestivalidel.2017. aastal lõpetas McCurdy näitlemise ning keskendus loovkirjutamisele ja lavastamisele. Tema esseesid on avaldatud Huffington Postis ja The Wall Street Journalis. Tema mononäidendi „Mul on hea meel, et ema ära suri” etendused olid Los Angeleses Lyric Hyperioni teatris ja Hudsoni teatris kahel korral viimseni välja müüdud. Ta juhib taskuhäälingut Empty Inside, mis on teinud ilma Apple’i edetabelites; neis saadetes käsitletakse ebamugavaid ja valusaid teemasid, millest tavaliselt pole kombeks rääkida.Jennette McCurdy elab Los Angeleses.Näita rohkem ...
Kõik, mida sa oled kunagi tahtnud teada märulititaanide kohta, kes 1980ndatel ja 1990ndatel kinolinal möllasid, ja sellest, mis toimus nende hittide kulisside taga, alates „Rambost“ ja „Visast hingest“ ning lõpetades „Verespordi“, „Terminaatori“ ja ... „Mölluga Bronxis“!„Viimased märulikangelased“ algab 1990. aasta mais Cannesi festivalil, kus Arnold Schwarzenegger ja Sylvester Stallone valssi keerutavad, tunnistajaks vaimustunud staaridest peokülaliste mass. Pärast aastakümnete pikkust kibedat vaenu olid kaks suurimat äksistaari lõpuks omavahel rahu sõlminud. Või kas olid? Või millest see üldse algas?Selles lustlikke lugusid täis raamatus vastab Nick de Semlyen neile ja paljudele teistele küsimustele ning kirjeldab, kuidas sündis 1970ndate lõpu Vietnami sõja järgse masenduse Ameerikas uus ja võitmatu möllufilmide žanr, mis hullutas kogu maailma. Lisaks kahele esimesele ja suurimale märuligigandile Slyle ja Arniele leiab siit ka nende kiiluvees Hollywoodi purjetanud värvikate staaride seiklused: lennukad võitlusmasinad Chuck Norris ja Jackie Chan, sünged, seksikad kõvatajad Dolph Lundgren ja Steven Seagal ning killupildujatest vembumehed Jean-Claude Van Damme ja Bruce Willis.Näita rohkem ...
Blondi sekspommi Pamela Andersoni teati 1990. aastatel kogu maailmas. Pärast seda, kui ta Kanadas ühe jalgpallimängu ajal publiku seast avastati, paisati ta kiiresti superstaari staatusesse – temast sai Playboy kõige populaarsem kaane- ja ... postritüdruk ning Hollywoodi glamuuri ja seksuaalse veetluse sümbol. Ometi kujunes see Pamela Anderson, keda me arvame end tundvat, pigem juhuslike sündmuste kui hoolikalt läbimõeldud sammude tulemusena. „Armastusega, Pamela” on tema tõeline lugu. Lugu sellest, kuidas väikelinna tüdruk oma unistuste sasipuntrasse takerdus.Kasvades üles Vancouveri saarel noorte, taltsutamatu loomuga ja seda ise adumata stiilsete vanemate lapsena, möödus Pamela lapsepõlv küll viletsates oludes, kuid temas kujunes väga sügav armastus looduse vastu. Tema maailma täitsid ühiskonna poolt tõrjutud elusolendid, väljamõeldud sõbrad ja abi vajavad loomad. Aja jooksul sai Pamela oma loomulikust häbelikkusest jagu ja tema rahutu kujutlusvõime lennutas ta sellisesse ellu, millest vähesed unistadagi oskavad. Viimaks jõudis ta välja Playboy villasse ja Hollywoodi.Kuulsuse kasvades leidis Pamela end olukorrast, kus temast oli saanud kollase ajakirjanduse sihtmärk. See oli aeg, mil paparatsode põhitaktika oli inimese maine ja enesekuvandi hävitamine.Pamela liikus elus väärikalt edasi, leides tuge armastusest kunsti ja kirjanduse vastu ning ammutades eneseusku emadusele pühendumisest ja aktivismist. Nüüd, kus Pamelal on seljataga meeldejääv roll Roxie’na Broadway etenduses „Chicago” ning ta elab taas oma lapsepõlvesaarel, räägib ta meile oma loo. See on lugu allasurumatust vabast vaimust, kes naaseb koju ja avastab end igal sammul üha uuesti. „Armastusega, Pamela”, mille ilmeka proosateksti vahele on pikitud originaalluule read, on mõtlik, mitmekihiline ja unustamatu memuaarteos.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2022, , 24.58 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949997411)
TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt“ on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri.Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav ... Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud.Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse „Need näod kõlavad tuttavalt”. See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.Näita rohkem ...
33 Urmas Oti elu, loomingut ja saatust käsitlevat intervjuud, lisaks tsitaadis teletähe enda värvikamatest väljaütlemistest, arvukalt fotosid.Vahur Kersna eepilise telesaate „Urmas Ott. One man show“ tarvis tehtud 33 intervjuud, mis raamatus ... avaldatakse esmakordselt täispikkuses. Raamatus hulgaliselt seni avaldamata fotosid, uusi fakte ning erakordselt avameelseid väljaütlemisi Urmas Oti valitud intervjuudest.Näita rohkem ...
See on elulooline eneseabiraamat, mis algab seal, kus lõppes minu romaan „Musta pori näkku”. 21-aastaselt seisin ma lihtsa valiku ees: kas joon veel mõne kuu ja suren ära või keeran pudelile lõplikult korgi peale ja jään ellu. Ma otsustasin elada. ... Järgneva 25 aastaga sai minust tuntud muusik, edukas kirjanik, nõutud saatejuht ja kardetud talendikohtunik. Selles raamatus tutvustan ma nippe, mida ma kõige selle saavutamiseks kasutasin. Tarvita neid targalt ja sa jõuad palju kaugemale kui mina.Mihkel RaudNäita rohkem ...
“Olen naine, olen eestlane, olen kahe lapse ema, olen abikaasa, olen tütar ja olen õde, olen tädigi, olen inglise keele filoloog ja tõlkija, olen raamatukirjutaja ja blogija, vahel koguni ajakirjanik, olen, olen, olen…. Ent kui ma ütlen, et olen ... moslem, siis olekski justkui kõik öeldud,” kirjutab Nele Siplane raamatu sissejuhatuses. Raamat annab ülevaate islami olemusest, rääkides samas ka autori enda teest islamini, seda üldse mitte ainuvõimalikuks teeks pidades. “Inimesed ikka leiavad endale teeviitu, mille suunas edasi minna, olgu selleks siis islam või budism või mis tahes õpetus. Islam tuli minu ellu ajal, mil vajasin edasiminemiseks eneseusku, mõtestatust, turvalisust, loogilisust, tugevaid seinu oma tulevasele majale. Kõike seda olen ma islamist ka leidnud, ja seeläbi ka rahu ja tasakaalu. Islam tähendab mulle ennekõike siiski eluviisi kui sellist. Tähendab juhatust, mille järgi rahujalal elada,” kirjutab ta. Raamatu sõnum on, et iga päev on uus päev, on uus algus, on uus võimalus. Iga päev on parim päev ja täna on esimene päev nende päevade jadas. Autorist: Nele Siplane on Egiptuses El Mansūras elav eestlanna, kellelt on varem ilmunud raamatud “Egiptimaa. Eestlanna Elu loori varjus”, “Egiptimaa II. Eestlanna ja tuhat üks ööd” ning kes on kokaraamatu “Araabia köögi radadel. Egiptuses ja Marokos” kaasautor.Näita rohkem ...
Ajal, mil Euroopa Liidu reakodanik on harjunud sisustama oma külmkappi supermarketist ostetud anonüümsete purgikestega ega tee loodusesse sattudes vahet kuuse ja kase vahel, mõjub Onu Bella otsekui mõni Jules Verne’i kangelane, kes üksikule saarele ... jõudes millestki puudust ei tundnud. Ammendamatud teadmised kokakunsti ning aianduse valdkonnas muudavad Onu Bella alistamatuks – tema oskab iga puuoksakese enda heaks tööle panna, näiteks hõlmikpuu lehtedega peseb ta pead ning tulemus saab hea. Arusaadavalt ei hoia Onu Bella oma teadmisi endale, vaid jagab lahkelt lugejatega. Seetõttu on tegemist väga praktilise teosega, mida võib lugeda ka kui koka- või nõuanderaamatut. Aga kuna autoriks on Onu Bella, siis lisandub sellele veel palju muud. Sest onud võivad rääkida millest tahes, alati on huvitav. Teate ju küll – hunt vaatab ikka metsa poole, sama lugu on onudega! Meeldivat külaskäiku ja tundke end Onu Bella juures nagu kodus! Andrus Kivirähk (kirjanik)Näita rohkem ...
Elulooraamat „Peeter Simm. Eesti filmi partisan” tutvustab režissööri, kelle jaoks ei ole miski võimatu. „Eesti filmitegemine on nagu metsavendlus. Mida halvem ja külmem on ilm, seda parem. Kui keegi teine enam ei näe ega kuule, siis võtab võidu ... partisan, kel on relvaks käes konservikarbi kaas,” teab Simm. Kui vaja, filmib Simm sooja suveõhtut, hoolimata lumesajust. Kui vaja, süvendab jõesängi. 35 võtteplatsi-aasta jooksul on ta teinud 9 mängufilmi, 7 lühifilmi ja 16 dokfilmi. Tema loodud on nii Eesti kalleim mängufilm „Georg” kui ka ilma rahata tehtud „Vereringe”. Raamatu autor Evelin Kivimaa on lisaks Simmile endale küsitlenud ka 25 tema lähikondlast. Selgub, et kogu Simmi elu ongi üks kino. Isegi tema eraelu on nagu Brasiilia seriaal – aga karastatud mehena saab Simm ka sellega hakkama!Näita rohkem ...
Muusik Allan Vainola teeb raamatus „Inventuur“ oma elust ja ajastust omalaadse inventuuri, meenutades sündmusi, mis jäävad põhiliselt aastaisse 1980-2001. See ei ole ajajärgu täpne dokument, pigem on kirjas eredamad sähvatused, mis on ajaproovile ... vastu pidanud. Punk ja nõukogude aeg; muretu kulgemine kuldses kolmnurgas Moskva, Varblane, Pegasus; Vennaskond, Metro Luminal, Sõpruse Puiestee ja teised bändid; hullumaja ja põgenemine Soome; seiklused Venemaal ja armastus. Autor on köitvalt portreteerinud ka omaaegseid värvikaid tegelasi, kellest nii mõnegi saatus oli traagiline. Toimetajad: Sirje Maasikamäe, Peeter HelmeNäita rohkem ...
Raamatus jutustavad rahva lemmikud, kõigi poolt armastatud teletähed väga värvikaid lugusid, mis läbi aegade nende endi ja kolleegidega saateid tehes on juhtunud ja mis on nii head, et on saanud legendideks. Kaadritagustest pöörastest juhtumistest ... räägivad Anu Välba, Marko Reikop, Mati Talvik, Reet Linna, Aarne Rannamäe, Rohke Debelak, Kadri Hinrikus, Lembitu Kuuse jpt. Lugude kangelasteks on ka Vahur Kersna, Maire Aunaste, Urmas Ott, Valdo Pant, Alo Mattiisen, Kristina Šmigun, Sulev Nõmmik, Jüri Krjukov, Hardi Tiidus, Krista Lensin, Urmas Kibuspuu jpt. Raamatus on mälestused sellest, kuidas Anu Välba poolteist tundi alasti eetris oli, miks Anne Veski pidi stuudiopõranda külge kinninaelutatud kingades laulma, kuidas Urmas Vaino Aegna saarel ootamatut püütoniga kohtus, kuidas Ivar Vigla otsesaates põlema süttis, kuidas intervjueeritav Mihkel Kärmast püstoliga ähvardas jne. Siit leiad vahvad seigad telelavastuste „Kuulsuse narrid“, „Pisuhänd“ „Püha Susanna ehk Meistrite kool“, „Pehmed ja karvased“ kaadri taga juhtunust ja Ita Everi „Igihalja vaatemängu“ salvestuselt. Siin on nalja ja situatsioonikoomikat, aga ka traagikat ja sõna otseses mõttes surmasuus olemist. See on põnev ja kaasahaarav lugemine, kus saab nii pisarateni naerda kui ka elu üle järele mõelda. Raamatut saab internetis sirvida aadressil: http://www.issuu.com/telestaarid/docs/telestaaride_uskumatud_juhtumisedNäita rohkem ...
Usun, et iga inimene sünnib ilma elusa loomuga - võib-olla sellepärast ongi elu surnuna surmast raskem taluda. Kui aga lootus kaob - mitte nii, et kaob ja läinud ongi, vaid tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab hommikul ja sureb lõunaks, tärkab ... hommikul, ja sureb ... ja nõnda iga päev, kuni päevadest saab kuu ja kuudest aasta ja aastaidki võib juba kümnetesse jagada, kaotab inimene iga lootuselinnuga ka tükikese iseendast, aga ei saa ju nõnda olla, et nii peabki olema? Aigi Vahingu esikromaan Valik räägib paranemisest. Paranemisprotsessi mõõnadest ja tõusudest, saavutustest ja tagasilangustest. Valik ei anna vastuseid, esitab aga terve rea küsimusi, ning ärgitab lugejat küsima ka endalt: on´s elu piinadega hädavajalik või saab teistmoodi ka? See on nagu viitsütikuga pomm, ütleb kirjastaja Tiina Ristimets. Plahvatusohtlikult aus ja imetlusväärselt julge teos paranemisprotsessist. Aigi Vahingult on ilmunud terve rida kolumne, intervjuusid, reportaaze, esseesid (1996-2009) erinevais Eesti väljaannetes. Valik on autori esikromaan ning räägib puhastumisest. Vahing on New Yorgi välispressikeskuse liige ning töötab hetkel vabakutselise ajakirjanikuna ja varikirjutajana. Autor elab Brooklynis, New Yorgis.Näita rohkem ...
Peaaegu võimatu on leida eestlast, kes ei teaks, kes oli Toomas Uba. Seda teavad kõik, et Uba oli spordiajakirjanik. Ent teatakse rohkemgi: ta oli spordiharitud, töökas, faktitäpne, emotsionaalne, isikupärane. Üldjuhul teatakse sedagi, et Uba ... võitles ETV ekraanile välja suured võistlused ja emakeelsed kommentaarid, pruukides oma suurepärast suhtlemisoskust. Vajadusel läks ta visalt ja jõuliselt kas või läbi halli kivi. Legendaarest Toomas Uba meenutavad pereliikmed, kolleegid Eesti Televisoonist, sportlased ja tuntud eestlased. Raamatus on rohkelt ajaloolisi pilte.Näita rohkem ...
Ervin Abel ütles kaheksa kuud enne surma: Minu saatus on olnud õnnelik. Mul pole olnud tegevusetust. Selleks ajaks oli ta teinud viimased 17 aastat peaaegu puhkamata estraadikunsti. Kui ta polnud laval, siis esines ta raadios või televisioonis. Või ... viibis tähtsal koosolekul. Praegu öeldakse temasuguste kohta: töönarkomaan. Ta soovis olla publikule kergesti mõistetav. Sama eesmärk on raamatul, kus Ervin Abelit meenutab poolsada inimest.Näita rohkem ...
See on aus raamat, kus Kuku – nagu teda kutsutakse – räägib avameelselt kõigest. Loomulikult neist rohkem kui 40 filmirollist, millega ta on keevitanud ennast heleda leegiga Eesti filmiajalukku. Ent ka paabulinnusabana kirevast eraelust, kuhu ... kuuluvad kaks lahutatud abielu, neli last kolme naisega ja palju kooselusid. “Ma olen oma elu alustanud umbes 20 korda uuesti, nullist pihta,” ütleb Kuku, kes joomatsüklite kiuste tõuseb ikka ja jälle tuhast nagu fööniks. Elulooraamatus räägivad Kukust 20 inimest: lisaks peategelasele endale ka temaga koos töötanud näitlejad ja režissöörid, kursusekaaslased lavakunstikateedrist, elukaaslane, eksabikaasad jpt.Näita rohkem ...
Miks just raamat? 40. sünnipäeva puhul korraldas Peeter Volkonski Illegaardi kohvikus näituse “Minu ja minu sõprade asjad”, mis on nüüdseks unustusehõlma vajunud. 50. sünnipäeva puhul korraldas ta Vanemuise kontserdimajas kontserdi, mis jäi ... tehnilise apsu pärast linti võtmata. Niisiis mõtles ta, et 55.sünnipäeva puhul võiks olla raamat, sest raamat jääb kusagil ikka alles, näiteks Ameerika Ühendriikide Kongressi Raamatukogus, kus on tallel isegi kõik “Harju Elu” numbrid. Miks selline pealkiri? Peeter Volkonski sobras vanades paberites, leidis mõne loo, mis kunagi ammu isegi avaldatud, mõne, mida kunagi esitatud ja mõne, millest ta isegi ei aimanud, et see veel alles on. Seejärel istus ta tugitooli, kirjutas ruudulisse kaustikusse mõne pildi juurde ja pani kõik kokku. Sai paras kompott. Ja kuna kõike selle komponente ühendavad kaaned, siis ei mõistnud ta paremat pealkirja välja mõelda, kui selle raamatu rahvusvaheline number.Näita rohkem ...
