Henrik Koppel (1863-1944) seisis sinimustvalgete rahvusvärvide sünni juures, tema matusepäeval aga oli Tartu ülikooli peahoonel poolde vardasse langetatud Eesti NSV lipp. Koppel oli osalenud rahvuslikus liikumises selle nn Tartu renessanssi perioodil, s.o 19. sajandi viimasest kümnendist alates. Tema kohta on öeldud, et enne Jaan Tõnissoni esilekerkimist olnud ta "Tartu eestlaste esimene mees". Erialalt kõrva-nina-kurguarst, tegeles Koppel aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. Henrik Koppeli osatähtsust Eesti ajaloos kroonib Tartu ülikooli rektori amet aastail 1920-1928.
