Carl R. Rogers (1902-1987) on üks kõige mõjukamaid kaasaegseid psühholooge. Rogersi loodud kliendikeskne teraapia (milles põhiroll on kliendil endal) mõjus psühhoteraapias revolutsiooniliselt ning pani aluse humanistlikule psühholoogiale. Rogers on veendunud, et inimloomuse fundamentaalseks elemendiks on oma positiivse potentsiaali täielik aktualiseerimine, ning teraapia esmaseks ülesandeks on kliendil end teostada takistavate tegurite eemaldamine. Rogers pidas väga oluliseks ka psühhoteraapia empiirilist hindamist ning demonstreeris, et see ei ole terapeutiliste eesmärkidega vastuolus.
Rogersi mõju ulatub üle aastakümnete, kuid see on sedavõrd peavoolu psühholoogiasse lõimunud, et tema töö geniaalsus on peaaegu unustatud. Käesolevaga eesti keeles ilmuv “Isikuks saamisest” (On Becoming a Person, 1961) hõlmab kolme aastakümne pikkuse psühhoterapeutilise karjääri jooksul akumuleerunud tarkust.
