RAAMAT ASUB LAOS, SAADAVAL 1-3 P?EVA JOOKSUL. 263
Raamat koosneb 5 osast. Esimene neist kannab pealkirja Poetics, Semiotics, and Interpretation. Selles on j?¤rgmised kirjutised:
Introduction: Crossing the Boundaries? Or, the Most Typical Comic Book in World Literature (Pekka Tammi);
Seeing Things in Poetry: Approaches in Visual and Cognitive Poetics (Markku Lehtim?¤ki);
Limits of Interpretation Revisited: A Sceptical View on Textual Interpretation. Targeting Charles Williams?? The Greater Trumps (Tommi Nieminen).
Teine osa ? The Construction of Cultural Identities ? sisaldab j?¤rgmisi kirjutisi:
Thresholds of Communication: Identity Discourse in Tania Alexander??s An Estonian Childhood. Memoirs of a Lost World (Tiina Aunin);
Transnational Consciousness and National Identity: A Case Study of Ants Oras (Anne Lange);
Mirrors, Fences and Boundaries in the Construction of Identity /Meera Syal and Eva Figes/ (Julia TofantÅ?uk).
Kolmas osa pealkirjaga Reading Fictional Minds and Worlds k?¤sitleb artikleid
The Construction of Fictional Worlds in Philip Pullman??s His Dark Materials (Maria Ihonen);
Liquid Consciousness: Metaphoric Perception and Non-Emancipatory Strategies in Kate Chopin??s The Awakening (Maria M?¤kel?¤);
Katherine Mansfield Revisited in Ian McEwan??s Atonement (Anne Lange).
Neljas osa ? Postmodernism, History, and the Novel ? h?µlmab kirjutisi
Postmodern Satire in Gerald Vizenor??s Novel ?«The Trickster of Liberty. Tribal Heirs to a Wild Baronage?» (Paul R?¼sse);
Extraordinary Wonder, Extraordinary Dread: Responses to Death, Dying, and Chaos in Don DeLillo??s White Noise (Mikko Kallionsivu);
The Power of (Fictional) History: How the Past Is Made Present in Contemporary Texts (Anneli Niitsoo).
Viies osa pealkirjaga Across Generic and National Borders h?µlmab kirjutisi
Fiktion oder Wirklichkeit: Anmerkungen zur Erinnerungsarbeit anhand autobiographischer Texte der Deutschbalten (Maris Saagpakk);
Auf der Suche nach der europ?¤ischen Literatur: Literaturexpress Europa 2000 (Ave Tarrend).
Kogumik ?«T?µlgenduse k?¼nnistel: piiride ?¼letamine kirjanduskriitikas?» on valminud 2004. aasta mais Tallinnas toimunud Tallinna ja Tampere ?¼likoolide kirjandusteaduse doktorantide ?¼hisseminaril peetud ettekannete p?µhjal, mis on jaotatud viide gruppi: poeetika, semiootika ja t?µlgendus; kultuurilise identiteedi konstrueerimine; fiktiivsete m?µtete ja maailmade lugemine; postmodernism, ajalugu ja romaan; ning teisel pool žanri- ja rahvuspiire. Esimeses neist keskendutakse konkreetsete tekstide n?¤itel metateoreetilistele k?¼simustele: Tampere ?likooli v?µrdleva kirjandusteaduse professor Pekka Tammi, polemiseerides kirjanduse uurimisega kultuuriuuringute v?µtmes, t?µdeb Art Spiegelmani graafilist romaani ?«Maus?» anal?¼?¼sides, et omad tugevad k?¼ljed on ka vanal heal poeetikal, Markku Lehtim?¤ki katsetab erinevaid metodoloogilisi v?µimalusi William Carlos Williamsi luule t?µlgendamisel, Tommi Niemi arutleb Charles Williamsi romaani ?«The Greater Trumps?» n?¤itel Umberto Eco semiootilise t?µlgendusteooria ?¼le. Teises, identiteedi konstrueerimise osas, on Tallinna ?likooli v?µrdleva kirjandusteaduse professori Tiina Aunini vaatev?¤ljas rahvuskuvandid Tania Alexanderi 1996. aastal Londonis ilmunud m?¤lestustes Eestis m?¶?¶dunud lapsep?µlvest, Anne Lange kirjeldab kosmopoliitiliste ja rahvuslike ideaalide osakaalu Ants Orase kirjanduskriitikas, Julia TofantÅ?uk uurib identiteedi kujunemist Meera Syali romaanis ?«Anita ja mina?» ning Eva Figesi autobiograafias. Maria Ihose artikkel kogumiku kolmandas osas anal?¼?¼sib Philip Pullmani kirjanikusuver?¤?¤nsust ja/v?µi s?µltuvust teaduslikest teooriatest triloogias ?«Tema tumedad ained?», Maria M?¤kela kirjeldab Kate Chopini romaanis ?«Virgumine?» kasutatud narratiivseid v?µtteid, Anne Lange tuvastab Ian McEwani ?«Lunastuses?» allusioone Katherine Mansfieldi biograafiale ja loomingule. Kogumiku neljandas osas anal?¼?¼sib Paul R?¼sse postmodernistlikku satiiri Gerald Vizenori romaanis ?«Vabaduse trikster?», Mikko Kallionsivu teemaks on postmodernistlik ars moriendi Don DeLillo ?«Valges m?¼ras?» ja Anneli Niitsol ajaloo fiktiivsus Jeanette Wintersoni romaanides. Kogumiku viiendas, saksakeelses osas, astuvad ?¼les Maris Saagpakk, kelle huviorbiidis on fakti ja fiktsiooni vahekord baltisaksa autobiograafiates, ja Ave Tarrend, kes k?¼sib 2000. aasta Euroopa Kirjandusekspressi projektist ajendatuna, kas on p?µhjust r?¤?¤kida euroopa kirjandusest kui niisugusest.
Osa teksti saksa keeles.
