Taevas hahetas juba, kui Nikolai Tiuhkam?¤ele j?µudis.
Tiuhkam?¤e oli kummaline koht. See ei olnud hea koht, seda kohta austati, kunagi vist isegi kummardati, oli neidki, kes hoidsid sellest eemale. Keegi ei m?¤letanud enam, mille p?¤rast, aga niimoodi oli see alati olnud.
Tallinnas on sume augusti?µhtu ja Sara l?¤heb s?µpradega pidutsema. V?¤hem kui
nelik?¼mmend kaheksa tundi hiljem seisab ta Tiuhkam?¤el, madalal ja ilmetul k?¼nkal rohkem kui kahesaja kilomeetri kaugusel kodust.
Ta ei tea, mis on faunusbotaanika.
Ta ei ole kunagi kuulnud s?µna ?€˛tiuhka?€¯.
Ja otse loomulikult ei tea ta midagi juhtumist 1961. aastal, mil Tiuhkam?¤e jalamil sai seletamatutel asjaoludel surma noor mees.
Aga seda lugu teavadki v?¤ga v?¤hesed.
Ja need, kes teavad, ei r?¤?¤gi.
