Toimunust ja kaasaelatust on Uno Mereste memuaaride esimene osa, mis
käsitleb aastaid 1928-1964. Autor on selle raamatu kirjutamisel oma
peamist ülesannet näinud mitte isikliku elukäigu, vaid ajastu ja toimunud
sündmuste kirjeldamises nii, nagu tema ja ta lähiümbruskond seda oma
silmadega nägi, neist mõtles ja neist aru sai.
Akadeemik Mereste on läbi seitsme aastakümne näinud Eesti ühiskonda
räsinud sündmusi ja talletanud ainulaadseid mälestusi. Omaaegse Eesti
Vabariigi rahuliku idülli kõrval vahendab autor ilustamata isiklikke muljeid nendest muutustest,
mida tõi Eesti inimeste ellu Vene okupatsioon ja sõda. Autor nimetab asju õigete nimedega,
andes selgesõnalise hinnangu paljude nähtuste kohta, millest siiani on kas vaikitud või vaid
ääri-veeri kirjutatud.
