Hando Runnel vanema põlve luuletajana peaks olema tuttav, kui veel
päriselt meelest läinud ei ole. Uue luulekogu pealkirjaks oli tal
algselt mõeldud „Nipet-näpet“, kuid selgus, et juba aastal 1923 on
selle ära kasutanud va Anton Jürgenstein. Nii kerkis esile uus
pealkiri avaluuletuse pealkirja järgi „Tuul tantsib toome okstes“.
Nüüd sai siis omakorda Indrek Toomelt küsitud, kas niisugune pealkiri
tohib olla ja kas kõlbab. Oldi meeldivalt nõus.
Luuletused on valdavalt lühikesed, kuigi mitte enam tuntud headuses,
vaid veidi vähem lüürilised kui varasemad, sest sisse on lipsanud
mõned pikantsemad ja mõned pilkelisemad salmid ja epigrammid ka,
siiski piisavalt poeetilised kõik kokku. On ka mõningaid n.-ö.
moodsaid häälutusi meenutavaid sõnamänge, milliseid küll, ausalt
öelda, tunneb juba ka päris muistne rahvaluule. Kõik luuletused peale
ühe on seni mujal avaldamata, nii et kuigi vanavõitu kaupa seal ka
hulgas, siiski kõik uus!
