"Üle Toome ja veel veidi" on 67 luuletusest koosnev kogu, mis vaatleb Tartut kui kihilist ja muutuvat linnaruumi. See on poeetiline rännak, kus linn on peategelane - kord soe ja intiimne, siis võõrastav või hajus.
Luuletused loovad ruumilisi vaateid, kus põimuvad isiklik kogemus, ajaline mälukiht ja linnakultuuri atmosfäär. Toomemäe trepid, Supilinna aiad ja kevadised äikesed muutuvad poeetiliseks maastikuks.
Kogu kujunduse on loonud Meelika Kaarna, kelle käekirja iseloomustab täpne ja tundlik minimalism;
toimetajaks on Carolina Pihelgas, kelle poeetiline selgus toetab teose tonaalsust ja keelelist täpsust.
Teos on välja antud Kulka stipendiumiga ja saanud toetussoovitused Doris Karevalt ja Jüri Kolgilt, kes on rõhutanud selle küpsust ja tähendusrikkust eesti nüüdisluules.
"Üle Toome ja veel veidi" on debüütluulekogu, mille fookuses on ruum, mälu ja taju - Tartu kui linn, mida kogetakse üheaegselt minevikus ja olevikus.
