Kauksi Ülle eestikeelne romaan Tartu vaimuinimeste elust õõvastavatel 90nendatel:
Uus inglise keele ?petaja saadi. Tunnid hakkasid toimuma endises peldikus, seintel poolest ruumist saadik kahhelkivid ja jäljed torude asupaigast. Uus ?petaja seadis üheainsa reegli „Purjuspäi tunnis ei viibita“.
Jätkus ka Rakveres alustatud püromaania - k?rgemal tasemel. Betooni ühikas l?hkesid joodipommid, värisesid plahvatuste käes narid ja kolakaid käis vahetpidamata. Juhtmed pandi pommi sütiku külge, laeng visati teise tuppa, kui keegi ?htul peldikusse läks ja karjed kostsid öös. Märga lasid nii need, kes peldikusse läksid kui need, kes tuppa magama jäid.
