Noore autori esimene luulekogu üllatab vaikse kumeda häälega, mille toon eristub selgesti tänases noores luules levinud intonatsioonidest.
Olemata palve või loits, mõjub tema luule ometi meditatiivselt; selles kõlab valdavalt üksiolu, viibimine omailmas, naivismi ja asjaarmastajalikkuse puhtas õhustikus.
(D. Kareva)
Tundlik, habrasõrn, salapärast kantud pihtimustlik jutustus.
(R. Veidemann)