Inimkond kutsub oma koduplaneeti maakeraks, kuid täpsem nimi oleks hoopis veekera, sest koguni 70% Maa pinnast on veega kaetud. Peale kaardil või gloobusel hõlpsasti märgatava pinnavee leidub seda ka varjatumal kujul, näiteks maapõues põhjaveena, liustikujääs ja elusorganismides. Enamik sellest veest, üle 95%, asub ikkagi gloobuse kõige silmapaistvamas sinetuses – maailmameres.
„Veealuse maailma õhtuõpiku“ eesmärk on tuua seda uurivate teadusharude põnev maailm lugejani huvitaval ja mängulisel moel ning rääkida sellest, mis peitub (vee)pinna all. Oma ala ekspertide ja entusiastide pilgu läbi saab tutvuda viie teadusharuga.
Merearheoloogiat ning veealust kultuuripärandit aitab lahti mõtestada raamatu esimene osa, mis räägib nii laevavrakkidest kui paljust muust, mida vee all leidub. Sellest, et maapõu ei lõpe mitte rannal, vaid jätkub ka merepõhjas, jutustab meregeoloogia. Väikese füüsikatunni, mis viib lugeja otse merele, saab merefüüsika peatükki lugedes. Kui süüvida merebioloogiasse, saab teada, kes on need suuremad ja väiksemad organismid, kes vee all elavad. Enne veel kui veealuse maailma õpik sulgeda, tuleb juttu nii sellest, kuidas laevaga ohutult sihtpunkti jõuda kui sellest, kuidas meid ümbritsevat keskkonda paremini kaitsta.
Käesolev raamat on esimene eestikeelne väljaanne, mis koondab endasse põhjaliku ülevaate kõigist eelmainitud teadusharudest ning keskendub eraldi ka Läänemerele.
