Selle raamatu pealkirjaks pidi saama „Koopa saladus“ ja ta oleks olnud üks Olavi Paavolaise kultuuriliste rännete sarjast „Põgenemine pimedusse“. Kaks neist on eesti keeles ilmunud: „Külalisena kolmandas Reich’is“ (2009) ning „Minek ja loits“ (2015). Meil on eesti keeles ka Olavi Paavolaise peateos „Sünge monoloog“ (2013), kõik kirjastuselt Eesti Keele Sihtasutus.
„Koopa saladus“ oleks kõnelenud Nõukogude Liidust. „Sest mulle tundub, et Soomes ei saada õieti aru, mis maailmas praegu toimub,“ kordas Paavolainen. „Soomes visatakse kuradikene uksest välja, aga saatan tuleb korstna kaudu tagasi.“ Paavolainen kogus materjale, tal õnnestus koguni 1939. aastal sellel heidutaval ja tundmatul maal ringi reisida. Aga raamatut ei tulnud, tulid Talvesõda ja Teine maailmasõda, sõjajärgne ettevaatlik aeg Soomes, ja raamat jäi kirjutamata.
Pool sajandit pärast isa surma kraamis Olavi Paavolaise poeg dr. Pekka Paavolainen perekonna kunagise suvila pööningut. Seal oli üks kast ja selgus, et kastis olid Olavi Paavolaise märkmed ja visandid, kuid ka lõplikult viimistletud tekste kirjutamata jäänud Venemaa-raamatu jaoks.
Teose panid kokku kirjandusteadlased Hannu K. Riikonen ja Ville Laamanen. Raamatu pealkirjaks sai Olavi Paavolaisele meelde jäänud tähendusrikas hüüdlause sõjaeelsest Nõukogude Liidust: „Volga voolab nüüd Moskvasse“.
