„Loovusest ja logelemisest“ uurib inimaju võimete piire ning teid, mida mööda saab igaüks neile võimalikult lähedale jõuda. Mis üldse on loovus ja kuidas on see seotud logelemisega? Kust tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada? Mida ... teevad nutiseadmed loovusega? Lisaks räägib raamat mõistatuslikkuse otsingutest, psühhedeelikumidest, skisofreeniast ja inimmõistusega manipuleerimisest.Loovuse viljadeni jõudmiseks on vaja korralikku pingutust, aga sellele tasakaaluks ka omajagu logelemist. Sealjuures on oluline mitte lasta tehnoloogial end piirata, vaid kasutada seda abistajana eesmärkide saavutamisel. Autor annab nõu, kuidas oma elu loovamaks muuta ning mida saavad lapse areneva aju toetuseks teha vanemad ja õpetajad.„Kõik lapsed, kelle anne kooli ajal üldse ei avane, saaksid koolist rohkem, kui selle keskne ülesanne poleks mitte teadmisi ajju toppida, vaid võimaldada lastel tegeleda eneseteostusega. Tegelikult me ei taha olla „maailma kõige targem rahvas“. Me tahame olla rahvas, kelle iga laps avastab, milleks ta aju tegelikult võimeline on.“Jaan Aru on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi kaasprofessor ning avaldanud hulga teadustöid aju, inimmõistuse ja tehisintellekti alal. Teda on tunnustatud vabariigi presidendi kultuurirahastu noore teadlase preemiaga ja Eesti Teadusagentuuri auhinnaga teaduse populariseerimise eest.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2021, , 1.71 Mb, Kirjastus: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985588970)
„Ajalooteaduse uued suunad“ on koguteos, kus tuntud ajaloolased kaardistavad viimaste kümnendite olulisemaid uurimissuundi ajalooteaduses. Marek Tamme ja Peter Burke’i koostatud raamat sisaldab 12 peatükki, mis tutvustavad valdkondi globaalsest ja ... post-koloniaalsest ajaloost keskkonna-, asjade-, emotsioonide- ja digiajalooni. Igal peatükil on kaks autorit, üks on kirjutanud pikema ülevaate konkreetsest ajalooteaduslikust suunast, teine on sellele kirjutanud kommentaari, millele esimene autor omakorda vastab. Sel moel lubab raamat omandada ühele valdkonnale eri vaatenurki ja ergutab aktiivset hoiakut loetusse. Raamat ilmus inglise keeles 2018. aasta sügisel, see on pälvinud mitmel pool maailmas väga head vastuvõttu ja on tõlkimisel mitmesse keelde.Näita rohkem ...
Keelest ja meelest ning Taevapõdra lood (Taevapõdra rahvaste meelest ehk juttu boreaalsest hoiakust) moodustavad terviku. Neid ei ühenda mitte ainult boreaalse mentaliteedi uurimine, vaid ka igermaanliku (indogermaanliku) SAE (Standard Average ... European) – standardse keskmise eurooplase keele ja maailmavaate käsitlus. Selle raamatu põhjal võime Uku Masingut pidada keeleteaduse selle suuna esindajaks, mis väidab, et keel, mida me kõneleme, mõjutab viisi, kuidas me mõtleme maailmast. Väidetakse, et keel ja mõtlemine on mõjutatud loodusest, rassist, kultuurist jne. Iga uue keelega omandab inimene uue hinge, iga keelkond on meelkond. Juba Nietzsche mõistis, et erinevate keelte kõnelejad mõtlevad erinevalt, nende filosoofidki nagu kõnniksid erinevaid radu.Näita rohkem ...
Füüsika kõige olulisem idee on kvantmehaanika, ent ka füüsikud ise tunnistavad, et ei saa sellest hästi aru. Selle asemel, et asi kähku käsile võtta, teeseldakse tavaliselt, et probleemi pole. Sean Carrolli sõnul on see piinlik ja tarbetu, sest ... kvantreaalsuse mõistmiseks leidub väga hea tõlgendus: Hugh Everetti teedrajav paljude maailmade formuleering.Raamat langetab kvantmehaanika paradoksidelt saladuseloori, selgitades paljude maailmade teooriat nii, nagu üheski populaarteaduslikus teoses varem pole tehtud. Autor väidab, et kvantmehaanika aluseid mõistmata ei saa olla edasiminekut ka kvantgravitatsiooni ega aegruumi tundmaõppimisel.New York Timesi menukiks saanud raamatu eestikeelse tõlke on toimetanud teadusfilosoof Enn Kasak, kelle sõnul on see oluline täiendus ja vastukaal eesti keeles hiljuti ilmunud teostele.Autorist:Sean Carroll on California Tehnoloogiainstituudi teoreetiline füüsik. Oma uurimistöös keskendub ta kosmoloogiale, gravitatsioonile, väljateooriale, kvantmehaanikale, statistilisele mehaanikale ja füüsika alustele. Ta on pälvinud arvukalt auhindu, sealhulgas Ameerika Füüsikainstituudi väljaantava Andrew Gemanti auhinna, Kuningliku Seltsi teadusraamatute preemia ja Guggenheimi liikmestaatuse. Muuhulgas on ta varem avaldanud teosed „Igavikust siia: ülima ajateooria otsingul“ („From Eternity to Here: The Quest for the Ultimate Theory of Time“); „Osake maailma lõpus: kuidas jaht Higgsi bosonile meid uue ilma veerele viib“ („The Particle at the End of the Universe: How the Hunt for the Higgs Boson Leads Us to the Edge of a New World“) ja „Suur pilt: elu, tähenduse ja universumi enese teke“ („Big Picture: On the Origins of Life, Meaning and the Universe Itself “). Ühtlasi juhib Carroll iganädalast taskuhäälingut „Mindscape“. Tema koduleht on www.preposterousuniverse.comNäita rohkem ...
Kuidas selgitada maailma ilma ruumi ja ajata? Carlo Rovelli: „Ühel ööl 2012. aastal, pikal üksildasel autosõidul Itaaliast Prantsusmaale taipasin, et ainus mõis-tetav viis, kuidas selgitada käimasolevaid muutusi ettekujutuses ruumist ja ajast, on ... rääkida kogu lugu algusest peale – alates Demokritosest kuni ruumikvantideni välja. Lõppude lõpuks saan ma ise loost aru just niimoodi. Hakkasin sõidu ajal mõttes kogu raamatut kavandama ja läksin üha enam põnevile, kuni kuulsin korraga polit-seiauto sireeni, mis nõudis minult peatumist. Kihutasin kaugelt üle lubatud piiri. Itaalia politseinik küsis viisakalt, kas ma olen hull, et niimoodi kihutan. Seletasin talle, et mulle tuli just idee, mida olin nii kaua otsinud; politsei-nik lasi mu ilma trahvita minema ja soovis raamatuga edu. See ongi see raamat.“ Autorist: Carlo Rovelli on Itaalia tunnustatud füüsikateoreetik, kes on andnud suure panuse ruumi ja aja füüsikasse. Ta on töötanud Itaalias ja USA-s ning juhib Prantsusmaal Marseille’s Centre de Physique Théorique kvantgravitat-siooni uurimisrühma. Tema raamat „Seitse lühikest füüsikatundi“ on erakordne rahvusvaheline menuteos, mis on tõlgitud 41 keelde, eesti keeles on ilmunud ka „Helgoland“ (2024).Näita rohkem ...
Haaravalt kirja pandud ülevaatlik käsitlus universumi ehituskividest ja inimestest, kes avastasid,eraldasid ja isegi lõid keemilisi elemente.Meie praegune arusaam universumi keemilisest koostisest põhineb Vene teadlase Dmitri Mendelejevi(1834–1907) ... loodud keemiliste elementide perioodilisustabelil.Tähtsa teadusavastuse sünniks ei läinud vaja keeruka sisseseadega teaduslaborit ega paljusideksperimente, Peterburi ülikooli keemiaprofessor mõtles selle välja oma kirjutuslaua taga. 1860. aastatelreastas Mendelejev kõik keemilised elemendid – mida siis teati olevat 62 – nende aatommassi jaomaduste järgi tabelisse.Mendelejevi tabel mitte ainult ei ennustanud toona veel avastamata ainete olemasolu, vaid andiskeemikutele sügavama arusaama aatomitest enestest. Järgneva 150 aasta jooksul on leitud jasünteesitud uusi elemente, nagu näiteks argoon, boor, neoon, poloonium, radoon.Raamatus käsitletakse ükshaaval kõiki nüüdseks tuntud 118 keemilist elementi. Autor James M. Russellkirjeldab üksikasjalikult elementide avastamist ning tutvustab nende omadusi ja kasutusalasidtänapäeval.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.59 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916141366)
Molekulaarbioloog Nicklas Brendborg viib meid reisile maakera kaugeimatest nurkadest teadusuuringute viimase sõna juurde, et selgitada kõike, mida loodusel ja teadusel on pakkuda vananemise müsteeriumi lahendamiseks.Sajanditevanusest polaarhaist ja ... tagurpidi vananevast meduusist kuni meheni, kes paastus terve aasta, ja naiseni, kes muutis edukalt omaenese DNA-d – see raamat ajab iga eksperimendi, jutustuse ja müüdi jälgi, et muukida lahti surematuse saladus.Raamatus kirjeldatud hämmastavad avastused ja füsioloogilised võimed, mis paistavad olevat lähemal maagiale kui tegelikkusele, sunnivad teid ümber hindama kõike, mida arvasite end vananemisest teadvat, ja paljastavad looduse saladused, et võiksite elada pikemalt ja paremini.Kristjan Port soovitab: „Vananema peab, see on paratamatu. Meie teha on elamise kvaliteet ja kestvus. Kui vaid teaks, mille vahel ja kuidas valida. Nicklas Brendborg on teinud tänuväärse töö. Ta on kogunud kokku tähelepanekud ajaproovile vastu pidanud elustiilidest, värskematest teaduslikest avastustest ja tulevikku vaatavatest hüpoteesidest ning tõlkinud need arusaadavasse keelde. Ükski raamat ei pikenda elu, aga käesoleva lugemine mõjutab suhtumist iseendasse ja ümberringi toimuvasse moel, mis võib nihutada meile antud ebatavaliselt ebatõenäolise elu võimaluste piire. Seega on, mille vahel valida. Alustada võib käesoleva raamatu lugemisest.“Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2024, , 0.78 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140383)
Kiviajast kosmoseajastuni on inimesed vaadanud üles tähtede poole ning saanud inspiratsiooni nende ilust, mustritest ja ülevusest.Raamat „Öötaeva all“ on inimkonna lugu, mille keskmes on meie suhe öötaevaga. Eelajaloolist koopakunsti ja iidse ... Egiptuse sodiaake ning tänapäeva satelliite ja kosmoselende vaadeldes uurib Stuart Clark, miks on tähed inimsugu paelunud kogu maailmas aastatuhandeid. Kütkestav tähistaevas on aidanud teadlastel õppida tundma universumit ja juhtinud meid maisel teekonnal; see on andnud inspiratsiooni luuletajatele, kunstnikele ja filosoofidele ning näinud meie lootusi ja hirme. Tähtedes näeme oma minevikku − ja viimaks ka oma saatust.See on aukartust äratav lugu universumist ja meie kohast selles.Stuart Clark on astronoom ja rohkesti auhindu võitnud teaduskirjanik, kes on kaastööd teinud paljudele väljaannetele. Tema sulest on ilmunud mitu dokumentaal- ja ilukirjandusteost, mis on tõlgitud rohkem kui 25 keelde. Ta on Hertfordshire’i ülikooli külalisteadlane, Suurbritannia Kuningliku Astronoomiaseltsi (Royal Astronomical Society) liige, Briti Teaduskirjanike Liidu endine aseesimees ja Euroopa Kosmoseagentuuri konsultant. 2020. aasta septembris nimetas Hertfordshire’i ülikool ta füüsika audoktoriks silmapaistva panuse eest astronoomiasse ja avalikkuse teadusest arusaamise edendamisse.Näita rohkem ...
„Maailm tundub olevat vahel kiuslik või lausa kuri, sealsamas võib ta olla tulvil ilu, lootust ja igatsust. Mõnigi arvab, et füüsika sõidab sellest kõigest traktoriga üle ja õpetab igeriku äti häälega, kuidas „asjad tegelikult on”. Carlo Rovelli ... raamat „Helgoland“ lööb teadmiste turuplatsilt minema nii arvamusterohke pealiskihi kui ka sügavalt juurdunud arusaamad. Selgub, et kui me tahame saada mõttekaid vastuseid, siis polegi ilmne, kuidas tuleks maailma kohta küsida. Lugu saab alguse Helgolandi saarel, kus seati paika kvantmehaanika vundament. Rovelli räägib arusaadavalt ja kaasakiskuvalt, haarates füüsika teekonnal endaga kaasa rohkes kultuuriloolises kastmes pehmendatud filosoofiat. Selgub, et küsimuse „Mis on päriselt olemas?“ asemel tuleb hoopis küsida: „Mis toimub?“.“- Enn Kasak, teadusfilosoofNäita rohkem ...
