Fanny de Siversi kogutud teoste iga köide on natuke eriline. Suur osa viiendast köitest pärineb tema kirjadest Vello Salole ja ringkirjadest sõpradele. Järgnevad kogutud artiklid, mis on esitatud teemade kaupa. Lõpus on välis- ja kodueesti ... ajakirjades avaldatud keeleteaduslikud kirjutised. Lisaosasse sobis seni avaldamata pihipeegel. Kirjavahetusest Vello Saloga avaneb paljugi tundmatut noorema Fanny kohta. Esile tuleb ka see dimensioon, mille puhul on öeldud, et temaga vesteldes ei olnud tabuteemasid. Fanny oli kirglik nii armastuses kui ka kriitikas. Ta oli hea huumorisoonega vahetu suhtleja, äärmiselt sooja südamega ja hooliv inimene. Temaga võis kõigest rääkida, oma arvamus oli tal nii maailma suurte kui ka väikeste asjade kohta. Fanny de Sivers oli Eesti katoliiklik mõtleja, esseist ja tõlkija, kelle huviks oli eesti keele uurimine, kristliku vaimupärandi edasiandmine kodumaa eestlastele Prantsusmaalt ning evangeeliumi sõnumi mõtestamine. Vello Salo on Fanny de Siversit nimetanud Maarjamaa emaks. — Bianca MikovitšNäita rohkem ...
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja ... õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.Näita rohkem ...
Kolmas osa Fanny de Siversi kogutud teostest koosneb peamiselt eri väljaannetest korjatud lühematest kommentaaridest, mille põhjal võib lugejale ilmneda autori kohta üsna üllatav ning suhteliselt vähetuntud pilt. Teos algab usu- ja kirikuelu ... puudutavate tekstidega. Lisaosas on meditatsioon „Mateeriasse kootud palve“.Põhiosa moodustavad Siversi vaatlused maailmalinnast Pariisist. Mitmesuguseid teemasid käsitlevad artiklid kajastavad poliitiliste olude muutumist Euroopas ja Eestis ning Prantsusmaa ja Pariisi kultuurielu: kunstinäitusi, kirjandust, filme, olmet, moode, sööke, kombeid jne.Samas kumab taustana kõikjal Fanny enda vaimulik olemus kristlasena ja katoliiklasena, suunates selgitusi ja määratledes nende iseloomu.Keegi ei suuda meile seletada mateeriat. Ükski õpetlane pole suutnud anda vormelit. Kristlane teab, et mateeria tuleb Jumalalt ja et mateeria ja vaimu lahutamine on toonud maailma õnnetuse. Ta teab ka, et tal ei ole mingit tõelist võimu asjade üle peale tolle, mille ta Jumalalt saab palve kaudu … Iga palve on Jumala ehitusse lisatud kivi. Imekivi, mil on meelevald vabastada palvetajat oleluse tarbetuist koormaist ja teha õilsaks kõike, mida ta võtab kätte. Kõike, mida ta hõlmab oma pilguga. Ja päästa kõike, mida ta armastab.— Fanny de SiversNäita rohkem ...
Õigeuskliku Venemaa kohta ei ole eesti keeles trükis ilmunud palju. Käesolev raamat soovib pisutki täita seda lünka Venemaa ajaloo käsitlemisel. Kriitilise hoiaku asemel on valitud mõista püüdev lähenemine. Mida on meil õppida Venemaast ja ... õigeusust? Mida ütleb ateismiperiood kommunistliku võimu aegu? Mida on kirjutanud nendel teemadel teised? Eestlasena Venemaa poole vaadates ei saa pilku heitmata jätta ka teistele soomeugrilastele, kes on algusest peale olnud Vene riigi lahutamatuks koostisosaks.Näita rohkem ...
Surmalähedased kogemused, paranormaalsed nähtused ja uusvaimsus. Need ja muud teemad tulevad vaatluse alla raamatus „Inimene ja teispoolsus”. Teispoolsus on see, mis jääb teisele poole meie tunnetust, mida ainult aimame ja tasapisi tundma õpime. ... Sajandeid kestnud kriitikast hoolimata ei ole religioon sugugi vähem elujõuliseks muutunud. Ta vahetab ainult nimetusi ja kostüüme ning ilmub isegi teaduse kui väidetavalt oma suurima vastase mõjuväljas. Mingil määral on õnnestunud religiooni mainet küll mustata, sidudes seda tagurliku mõtteviisi ja maailmapildiga, kuid selle tagajärjel kasutatakse säilinud religioossuse väljendamiseks ainult teisi nimetusi, jättes sisu üsna samaks. Ilmalikus tsivilisatsioonis võivad usundi ilmingud varjuda ka anonüümsete kattevarjude taha. Kõneldakse uusvaimsusest, esoteerikast või new age’i mõtteviisist, mis samas sisaldab varasest religiooniloost tuntud elemente, ilma milleta ei ole inimkonda iial eksisteerinud.Näita rohkem ...
Eesti Vabariigi taastuleku aegu ilmus meie avalikku mõtteruumi uus salapärane nimi – Fanny de Sivers (1920‒2011). Pärnus sündinud keeleteadlane, etnoloog, filosoof, esseist ja tantsija jõudis enne Teise maailmasõja puhkemist õppida Tartu Ülikoolis ... romaani keeli ja kunstiajalugu, ent abikaasa Hans Georg von Siversi päritolu tõttu olid nad sunnitud 1941. aastal Eestist lahkuma. Fanny de Sivers jätkas akadeemilisi õpinguid erinevates Euroopa ülikoolides, kuid unistas hoopis elukutselise balleriini karjäärist. Kuigi ta sooritas ka Breslau balletikoolis riikliku eksami, oli ta terviseprobleemide tõttu siiski sunnitud sellest teest loobuma. Tema koduks sai Pariis, kus ta elas 60 aastat. Aukartustäratavalt mitmekülgse autorina hakkas ta taasiseseisvumise järel avaldama Eesti ajakirjanduses artikleid väga erinevatel teemadel. Käesolev kogumik on esimene köide kolmeosalisena kavandatud Fanny de Siversi kogutud teostest ja see koondab kirjutisi sellistel teemadel nagu kristlik Euroopa, eesti vaimulaad, Maarja seotus kodumaa kui Maarjamaaga, Piibel, jumalaküsimus, jõulud jne. Lisaks artiklitele sisaldab kogumik Fanny de Siversiga tehtud intervjuusid, mis avavad tema põnevat isikut ja elukäiku.Näita rohkem ...
