„Pisuhänd“ on Eesti näitekirjanduse kullafondi kuuluv Eduard Vilde satiiriline komöödia. 1913. aastal kirjutatud näidendis pilkab kirjanik inimeste kuulsusejanu ja tahet kiiresti rikastuda ning tuntust saavutada.Ehitusinsener Ludvig Sander, kes ... naise sunnil kirjanikuks on hakanud, avaldab oma nime all koolivenna Tiit Piibelehe romaani „Pisuhänd“. Olukorrad aga muutuvad. Pisuhänd ei too mitte ainult Sanderile au ja kuulsust vaid ühtäkki hoopis oma tegelikku loojat Piibelehte teenima hakkab…„Pisuhänna“ leidlikult loodud tegelaskujud, vaimukad ja täpsed dialoogid muudavad selle näidendi ajatult nauditavaks.„Pisuhänd“ on selline klassika, mida Eestis tänaseni tsiteeritakse. Tuntud on ütlused: „Kord on Vestmann all ja Piibeleht peal — kord Piibeleht all ja Vestmann peal“, Vestmann Vestmanni uulitsast jne.„Pisuhända“ on korduvalt lavastatud Eesti teatrites. Tõelise populaarsuse tõi „Pisuhännale“ Ago-Endrik Kerge telelavastus, milles mängisid Eesti armastatud tippnäitlejad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Aarne Üksküla, Elle Kull, Anne Paluver ja Salme Reek.Näita rohkem ...
Eduard Vilde (1865–1933) – ajakirjanik, kirjanik, dramaturg, diplomaat. Rohkem kui kümme aastat veetis ta emigratsioonis erinevates Euroopa riikides. Professionaalseks kirjanikuks hakkas E. Vilde 1923. aastal. Tema suurimaks saavutuseks on loetud ... ajaloolist triloogiat „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Maltsvet“. Näidend „Tabamatu ime“ ja komöödia „Pisuhänd“ on teenitult leidnud koha paljudel teatrilavadel. E. Vilde raamat „Minu esimesed „triibulised“ kuulub Eesti lastekirjanduse klassikasse ja kujutab endast jutustust poiste seiklustest, mängudest ja üleannetustest, mille tegevus toimub omaaegse Eesti sotsiaalse tegelikkuse taustal, kus leidub ruumi nii huumorile ja laste leidlikkusele kui ka radikaalsetele pedagoogilistele otsustele.See „Minu esimesed „triibulised““, mille tekst on esitatud paralleelselt eesti ja vene keeles, anti välja Eduard Vilde 140. sünniaastapäevaks.Näita rohkem ...
