Voldemar Kures – Seitsme lukuga suletud raamat 1. kd.Voldemar Kures (18931987), eestistamata kujul Koch, on Siuru-põlvkonna autor, kes ei kasvanud kirjanikuks, vaid viljakaks, laiahaardeliseks ajakirjanikuks. Ta peahuvi oli reporterlik huvi ... igasuguste, aga eriti silmapaistvate inimeste vastu. Seitsme lukuga suletud raamat I (sisaldab aastaid 19181950) on koostatud Voldemar Kurese päevaraamatute ning ilmunu põhjal, tahtega kajastada aega, mida päevikupidaja kaasa elanud ja kannatanud. Tulemas on ka raamatu teine köide, mis kajastab eesti pagulaskonna aastaid 50-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil raudne eesriie kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Köite aluseks on ainuüksi autori päevaraamatud.kujundanud: Mari Ainsotoimetanud: Katre Ligikoostaja: Hando RunnelNäita rohkem ...
Villem Reimani “Eesti ajalugu” hõlmab ajaperioodi alates muinasajast kuni 1905. aastani. Selle kirjutamisel sai autor kasutada oma enda uurimistulemusi, kuid põhiliselt pidi ta toetuma teiste uurijate, eelkõige baltisakslaste teostele. Hoolimata ... sellest, et uuemate teadmistega varustatud kriitikud leiavad Reimani töös ka mõndagi arvustamisväärset, ületas see oma sisuliselt tasemelt kõiki tema eestlastest eelkäijaid ja kaasaegseid. Mis kõige olulisem – see oli esimene Eesti ajaloo ülevaade, mis püüdis täies ulatuses käsitleda minevikku eestlaste vaatenurgast lähtuvalt ja üritas seega täielikult vabaneda baltisaksa ühekülgse ajalootõlgenduse mõjudest.Näita rohkem ...
Karl August Hindrey (1875–1947) esimese kogumiku “Kirjad noortele” viit osa on raamatus nimetatud kirjadeks – Pariisist, kodust, Euroopast, Tartust, Eesti Vabariigist. Teise köite “Minu sajand” alajaotused on pealkirjastatud viie vaatusena. ... Kronoloogiliselt kuulusid esimese köite lood valdavalt 20. sajandi kolme esimesse kümnendisse, teise omad aastatesse 1927–1944. Sellal oli autor ajakirjanikutööst kui põhitegevusest juba loobunud. Raamatu esimeses vaatuses kohtab lugeja veel autori kommentaare Euroopa poliitiliste päevasündmuste kohta. Teine ja kolmas vaatus pakuvad peamiselt suviseid muljeid Pühajärvelt ja Käsmust. Neljas ja viies vaatus on pühendatud eeskätt eesti kultuurile, selles tegutsejatele, teostele ja suundumustele. On mõned lood vapratest sõjameestest, nagu Ernst Põdder ja Johan Pitka. Tuleb juttu vabadussõjalastest. Lõpuks tagasivaade Jaan Tõnissoni “Postimehele” ja 1940-ndate tumedate tundide kajastused.Näita rohkem ...
K. A. Hindrey (1875–1947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on ... laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist – n.-ö. “Parisiana”. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.Näita rohkem ...
Oskar Loorits (1900–1961) kuulus eesti rahvateadlaste avaraimas mõttes hiilgavasse plejaadi (Gustav Ränk, Eerik Laid, Ivar Paulson, ka Ilmar Talve), kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 1939–1944, kuid kelle saatus pillutas halastamatult... laia maailma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku “Meie, eestlased” esimene osa “Maagilisest mõtteviisist” koondab peamiselt Eestis ilmunud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring “Meie, pagulased” vahendab aastail 1946–1957 paguluses valminut-ilmunut eestluse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.Näita rohkem ...
“Jutustusi endisest Euroopast” sisaldab nelja osa ehk raamatut, mis räägivad erakondade tekkimisest, arengust ja kriisidest Eestis, demokraatiast ja diktatuurist, Nõukogude Venemaast ja kommunismi teostuskatsetest ning rahvussotsialismi arengust ... Saksamaal. Eduard Laaman on terase vaatleja, kirjeldaja ja analüüsijana pannud 1930. aastatel kirja mõtted, analüüsid ja arusaamad, mis aktuaalsed praegugi. Nii mõnegi tollase ühiskonna arengujoone võib kerge vaevaga üle kanda tänasesse päeva.Näita rohkem ...
Raamatus tuuakse lugeja ette Uku Masingu nägemus Jüriöö ülestõusust. Ühtede kaante vahele on saanud ühe ja sama teema – Jüriöö – kaks erinevat käsikirja, kaks versiooni, mis on kirja pandud 1950. aastatel ja mis kannavad pealkirja 1343. Uku Masingu ... käsitlus Jüriööst ei sobitu akadeemilisse ajalookirjutusse. Nagu Masingule omane, ei tunnista ega usalda autor ka siin ühtegi autoriteeti peale iseenda. Sisu tutvustuseks ja kokkuvõtteks olgu öeldud, et Masing on veendunud Jüriöö ülestõusu põhinemises vandenõul (ühel või isegi mitmel). Eesti kultuuriloos on mitmesuguseid Jüriöö-tekste, Uku Masingu oma lisab sinna veel ühe omapärase vaatenurga. Selle raamatu suureks vooruseks on suur hulk viiteid ja kommentaare ning toimetaja Jüri Kivimäe põhjalik järelsõna ajaloost, Jüriööst ja Uku Masingust.Näita rohkem ...
Richard Roht kirjutas mitmes ainevallas, teda võib-olla kõige enam painanud teema oli sõjaaeg. Painavad muljed hiilisid kogu elu autori hinges ning nõudsid alatasast väljaelamist. Käesolevas raamatus „Sõjasõit“ kõneleb Roht ilmasõja-aegsetest ... isiklikest elamustest, teekonnast ja oludest Peterburist Bessaraabiani, tagalast ja rindelt, tsaari armeest ja revolutsioonijärgsest sõjaväest.Näita rohkem ...
Viljakas proosa- ja lastekirjanik Richard Roht (1891–1950) alustab teoses “Tsaari ohvitser” oma mälestusi tagasivaatega viimastesse kooliaastatesse – lõpetamata jäänud reaalkooli- ja tehnikumiaastatesse, kuna kirjanduslik tegevus võttis enamuse ... ajast. Järgnevad boheemlaseaastad, “raisku läinud elu”, kuni saabus 1914. aasta ning sõjaväkke kutsuti kõik tagavaraväelased ja esimese järgu maakaitseväelased, nende hulgas ka raamatu autor. Roht kirjeldabki elu ilmasõjaaegses tsaari armees ning enda tõusmist reamehest ohvitseriks.Näita rohkem ...
Teos koosneb kahest köitest. Kindlasti tuleks osta ka I köide.Oswald Spengler (1880–1936) näitab selles juba Esimese maailmasõja järel suure lugejamenu saavutanud suurteoses, et teaduslikel tõdedel, majandussuhetel ja poliitilisel korral pole ... inimkonna üle nii suurt võimu, kui on arvatud. Järelikult ei mõjuta need inimesi sel määral nagu kogemisega seotud mõisted, vaimsed ja spirituaalsed tõekspidamised. See teos on sundinud ennast ühe või teise uuema nurga alt taashindama paljusid ajaloolasi, sotsiolooge, filosoofe ja kirjandusteadlasi. Ajaloolis-kultuurilise analüüsi aineks on ju elav, mõtlev ja tundev sotsiaalne inimene, kelle käitumist determineerib ühiskond ja kes omakorda mõjutab ühiskondlikku elu ja selle liikumist.Näita rohkem ...
Teos koosneb kahest köitest. Kindlasti tuleks osta ka II köide.Oswald Spengler (1880–1936) näitab selles juba Esimese maailmasõja järel suure lugejamenu saavutanud suurteoses, et teaduslikel tõdedel, majandussuhetel ja poliitilisel korral pole ... inimkonna üle nii suurt võimu, kui on arvatud. Järelikult ei mõjuta need inimesi sel määral nagu kogemisega seotud mõisted, vaimsed ja spirituaalsed tõekspidamised. See teos on sundinud ennast ühe või teise uuema nurga alt taashindama paljusid ajaloolasi, sotsiolooge, filosoofe ja kirjandusteadlasi. Ajaloolis-kultuurilise analüüsi aineks on ju elav, mõtlev ja tundev sotsiaalne inimene, kelle käitumist determineerib ühiskond ja kes omakorda mõjutab ühiskondlikku elu ja selle liikumist.Näita rohkem ...
Jüri Vilms oli 1917.a. populaarseim kuju. Suurepärane kõneleja ja väsimatu ajakirjanik selle sõna paremas mõttes; täis noorustuld ja hoogu, kuid küllalt tasakaalukas; kui inimene - elurõõmus ja armastusväärne, pikakasvuline ja imposantne - niisugune... püsib ta mälestustes ja on läinud ajalukku. Raamatusse on kogutud selle populaarse kuju trükivalgust näinud protestikirjad, seaduste seletamised ja muud artiklid.Näita rohkem ...
