Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Näita rohkem ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Näita rohkem ...
Saksamaa eiras aastaid Putini režiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. ... Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Mil-lised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Weh-ner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.* „Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel va-litsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kauban-dussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sot-siaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audok-toritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle te-gevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taus-tahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu.“- Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professorNäita rohkem ...
Eessõna autor: Jüri AdamsDemokraatlikud riigid peaksid valmistuma Venemaa kokkuvarisemiseks, kordamata 20. sajandi vigu – korduvaid katseid päästa Vene impeeriumi. Juraj Mesík esitab veenva analüüsi Venemaa käekäigu kohta pärast lüüasaamist ... Ukrainas. Ajaloolistele paralleelidele toetudes väidab ta, et Venemaa lagu-nemine pole mitte ainult tõenäoline, vaid paratamatu, esitades läänele üleskutse asuda ennetavalt Venemaa-järgset maailma kujundama.Kolm vaala, millele Venemaa toetub, on repressiivaparaat, mütologiseeritud rahvuslik identiteet ja tulu fossiilkütuste ekspordist. Sõda Ukrainas on paljastanud nende rabeduse, mis kiirendab riigi kil-lustumist. Mesík pakub välja uue poliitilise käsitluse, mille keskmes on viiekordne D: demilitariseeri-mine, depopulatsioon, denatsifitseerimine, denukleariseerimine ja dekoloniseerimine. Läänele tege-vuskava pakkudes tugineb ta teiste impeeriumide, näiteks Austria-Ungari, Osmanite, Saksa ja Jaapani impeeriumi kontrollitud lagunemise ajaloolistele õppetundidele. See on oluline raamat poliitikakujundajatele, analüütikutele ja igaühele, kes huvitub Venemaa tule-vikust ning selle mõjust ülemaailmsele julgeolekule.*Mesík usub, et suurt osa Vene impeeriumi demonteerimises hakkavad mängima alistatud rahvad, kelle hulgas on sihikindlast venestamisest hoolimata paljud pead tõstmas. Suurte piirkondade lahkulöö-mismeeleolud võivad Venemaa sõjalise kaotuse korral kiiresti võimenduda. Seda võimalust ja rahvaste vabaduspüüdu käsitleb ka Jüri Adams oma põhjalikus järelsõnas. Aimar Altosaar*Autorist: Juraj Mesík (1962) on publitsist ja globaalsete trendide analüütik. 1988. aastal lõpetas ta Tðehhoslo-vakkia Komenský Ülikooli arstiteaduskonna. Sealtpeale on ta aktiivselt osalenud keskkonnaliikumises, juhtinud Slovakkia roheliste erakonda ja sihtasutust Ekopolis, olnud Prahas Föderaalassamblee saadik ja föderaalse keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja. 2003–2009 töötas ta Washingtonis Maail-mapanga sotsiaalse arengu vanemspetsialistina ning osales arendusprojektide elluviimises Aafrikas, Aasias ja Ida-Euroopas. Hiljem on ta pidanud loenguid Tðehhi Vabariigis Olomoucis Palacký Ülikoolis ja Slovakkias Bratislavas Komenský Ülikoolis. Mesík osaleb aktiivselt Venemaa-järgsete Vabade Rahvaste Foorumi tegevuses ja tema sulest on ilmunud kuus raamatutNäita rohkem ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Näita rohkem ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Näita rohkem ...
On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele.Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks ... on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.Venemaa ühiskond on korruptsioonist läbi imbunud, Kreml kardab demokraatlikke algeid ja Venemaa on muutunud tänapäeva fašistlikuks riigiks. Tõe ja vale ehk nn taktikalise tõe kasutamisel on venelased meist paindlikumad. Ajalugu käsitletakse seal nostalgiaga ning seda kasutatakse oleviku ja tuleviku mõjutamiseks. Eriteenistused tapavad välismaal tegelasi, keda tembeldatakse Venemaa vaenlasteks ja reeturiteks. Miks see nii on? Autorid kirjeldavad ja selgitavad neid nähtusi. Värvikalt ja ladusalt räägitud lugu algab 9. sajandi lõpu Kiievi-Venemaaga, kulgeb läbi Tsaari-Venemaa ja Nõukogude Liidu ajajärkude ning jõuab Ukraina sõjani.Raamat põhineb Martti J. Kari populaarsel YouTube’i loengul, millest sai 2022. aastal Soome kõigi aegade vaadatuim ülikooliloeng (üle 1,6 miljoni vaataja).Martti J. Kari PhD (1960–2023) oli Soome küberturvalisuse ja hübriidsõja ekspert ning üks silmapaistvamaid Ukraina sõja käsitlemise asjatundjaid, kes töötas nii peastaabi luureülema asetäitja kui ka Jyväskylä ülikooli tööelu professorina. Ta uuris Venemaad üle 30 aasta oma elust.Antero Holmila PhD (1979) on Jyväskylä ülikooli ajalooprofessor, kes on õppinud Suurbritannias Kenti ja Exeteri ülikoolis ning kaitses oma doktoritöö Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledžis. Ta on spetsialiseerunud teise maailmasõja järgsele perioodile ja sõja järelmõjudele.Näita rohkem ...
„Valekoidik“ tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ... ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik.John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev „Valekoidik“, mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on „globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast“.Näita rohkem ...
