Lääs ei suutnud ära hoida Venemaa jõhkrat rünnakut Ukrainale – sõja tagajärjed vapustavad Euroopat ja maailma veel aastaid. Mitte üksnes Venemaa, vaid ka tema lähedane partner Hiina seab NATO-le tohutuid strateegilisi väljakutseid. Kauaaegne NATO ... strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimi-sest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele: Lääs peab lõpuks koguma julgust, et Venemaale ja tema toetajatele ühtsuse ja jõuga vastu astuda.*„Stefanie Babst pakub haruldast kohalolnu pilku sellele, millised arusaamad ja kaalutlused on liikunud NATO koridorides viimase 20 aasta pöördelistel hetkedel. Ta kirjutab elavalt ja südamega, põimides isiklikku koge-must alliansi koridorides ja muret Ukrainas toimuva pärast laiema teadmisega.“ - Evelyn Kaldoja, Postimehe välisuudiste toimetuse juhatajaAutorist: Dr Stefanie Babst on teinud tähelepanuväärse karjääri NATO rahvusvahelise personali hulgas. 22 aasta jooksul töötas ta erinevatel ametikohtadel avaliku diplomaatia osakonnas, mida ta NATO abipeasekretäri asetäitjana 2006.–2012. a juhtis. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud strateegiline nõustaja, kirjastaja ja esineja rahvusva-helise julgeoleku küsimustes ning Saksamaa Välissuhete Nõukogu, Taani Sõjauuringute Keskuse ja Põhjamaade julgeolekupoliitika Norra foorumi juhatuse liige. Stefanie on aktiivne erinevates turvavõrgustikes, sealhulgas Women in International Security (WIIS) ja Maailma Majandusfoorumis; ta on Londonis asuva European Lea-dership Networki vanemteadur. Stefanie Babsti ametialaseid saavutusi on tunnustatud mitme riikliku autasuga ja ta arvati Saksamaa 2022. aasta 100 parima naisjuhi hulka.Näita rohkem ...
„Enneolematu biojulgeoleku režiim, millega valitsused viirusele reageerisid; sellega kaasnenud massitsensuur meedias; vaktsiinipassid ja üleüldise järelenuuskimise normaliseerumine; sotsiaalmeediahiidude katsed jõus-tada üks ja õige arusaam kõikides... peaküsimustes; süvenev poliitiline polariseerumine; järjest vähenev usaldus meie tähtsamate institutsioonide vastu; tarneahelate kollaps; sõda Euroopas,“ loetleb viimase viie aasta oluli-semaid suundumusi inglise kirjanik Paul Kingsnorth selle kogumiku nimiloos „Stsientism ja seks“.Kingsnorthi sõnul oleme praegu tunnistajateks materialistliku maailmavaate grandioossele kokkuvarisemisele. Probleem pole mitte selles, mida me tegema peame või teha saame, vaid selles, kus on avariiväljapääs. Välja-pääsu otsivad omal kombel ka teised käesolevas kogumikus usutletud inimesed.Näita rohkem ...
Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805—1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, ... kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: va-baduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korra-liku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klasside vahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rasside vahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeeru-mine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraa-tiast“ (1835—1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähe-lepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.Näita rohkem ...
Raamat võrdleb kuut riiki, mis on üle elanud äsjased murrangud: Jaapani sunnitud avanemine kommodoor Perry laevastiku surve tõttu, ohvriterohked riigipöörded Tšiilis ja Indoneesias ning Austraalia, Saksamaa ja Soome muutumised pärast Teist ... maailmasõda. Et autor on elanud neist kuuest riigist viies ja oskab ka vastavaid keeli, on tal võimalik tuua näiteid otseallikatest. Need riigid tulid kriisidega vahelduva eduga toime tänu sellis-tele mehhanismidele nagu vastutuse võtmine, valulikult aus eneseanalüüs ja teiste eeskujudest õppimine. Tu-levikku vaadates käsitletakse seda, kuidas USA, Jaapan ja terve maailm tulevad praegu toime enda ees seisvate probleemidega.Autorist:Jared Diamond (snd 1937) on geograaf, ajaloolane, ornitoloog ja hulga populaarteaduslike raamatute autor, California Ülikooli geograafiaprofessor, üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid intellektuaale. Tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on varem ilmunud tema teos „Püssid, pisikud ja teras: inimühis-kondade erinevad saatused“ (2002).Näita rohkem ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.04 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145135)
Kuidas suutis Vladimir Putin innustada Vene rahvast toetama tema genotsiidset sõda Ukrainas ja miks on nii paljud venemaalased valmis fašismi omaks võtma? See elav, kohalikule materjalile toetuv jutustus paljastab, kuidas Venemaa fašistlik põlvkond ... tekkis ja milline sünge tulevik ootab ees riiki, kui fašismi haardest ei suudeta välja murda.Sõjaaja Venemaa upub fašismi sümbolitesse. Kirglikud patrioodid ründavad ajakirjanikke, opositsiooniaktiviste ja kõiki, keda kahtlustatakse isamaa reetmises. Venelasi kihutavad üles veebitrollide hordid ja klantsvideod, kus vihased noored mehed karjuvad isamaalisi loosungeid. Riigitelevisioon külvab vaatajaisse hirmu väljamõeldud lugudega venevastastest vandenõudest ja venelasi ähvardavast genotsiidist. Lapssõdurid paradeerivad uhkelt Punasel väljakul. See on Venemaa 2020. aastatel, etendusliku raevu ja rahvusliku ebatõe maa, kus näitlemine, teesklus ja lubaduste murdmine on eluviis. Kuid maailmas, kus teesklus on muutunud normiks, valdab homseid venelasi hirmutav apokalüptiline mõtteviis.Ian Garneri üheaegselt haarav ja hirmutav „Z-põlvkond” paljastab, kuidas Venemaa sattus praegusesse olukorda, kus peale kasvav fašistlik noorsugu on innukam, vägivaldsem ja ideoloogilisem kui ükski varasem põlvkond, mida riik on eales näinud.„Ehmatav uurimus sellest, kui laialt on Venemaa noorsoo hulgas levinud fašistlik vägivald ja ideoloogia ning kuidas Putin seda ära kasutab.” – Financial Times„Hiilgavalt üksikasjalik portree ideoloogilisest ja kultuurilisest õhkkonnast, mida Vene riik, meedia ja kirik on kujundanud. Jahmatav ja oluline raamat.” – Times Literary Supplement„Julge portree Putler-jugendist koos kõigi tema paradokside ja sadismiga.” – Peter Pomerantsev, raamatu „Miski pole tõsi ja kõik on võimalik” autor„Ian Garneri erakordne raamat käsitleb Venemaa fašismi kasvu mitmekülgselt ja nüansirikkalt, kuid samas ka selgelt tajudes ohtu, mida see kujutab endast Venemaa naabritele, liberaalsele rahvusvahelisele korrale ja Venemaale endale. – Mart Kuldkepp, Londoni Ülikool„„Z-põlvkond” on hindamatu raamat konflikti edasise arengu mõistmiseks.” – Diplomatic Courier„Garner kirjutab hoogsalt ja julgelt ning tema pilgule ei jäta midagi tabamata, kui ta uurib Putini režiimi arengut.” – Sunday Times„Ehmatav ja silmi avav raamat sellest, kuidas Kreml kasvatab peale uut sõdurite põlvkonda, kes tagaksid tema koleda ideoloogia püsimajäämise isegi siis, kui langeb praegune režiim.” – The Moscow Times„Ükski selle raamatu läbi lugenu ei suuda enam uskuda, et Ukraina vastane sõjakäik on vaid ühe halva mehe süü. Nagu Garner nii asjatundlikult näitab, peame veel aastaid tegelema Vene fašismi tagajärgedega sõltumata sellest, kuidas lõpeb käesolev sõda.” – ObserverNäita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2025, , 1.47 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145470)
Financial Timesi parim raamat 2021Spioonipõnevikule omases tulises ja hoogsas stiilis kirjutatud seni rääkimata lugu küberrelvade – maailma kõige salajasemast, valitsuste toetatavast – turust ning hirmutav esmapilk uuelaadsele ülemaailmsele ... sõjale.Nullpäev: tarkvaraviga, mis võimaldab häkkeril sinu seadmetesse sisse murda ja neis märkamatult ringi liikuda. Nullpäevad on luurearsenali ihaldatumaid tööriistu, millega saab vaikselt sinu iPhone’i järele nuhkida, keemiatehase turvaseadmeid rikkuda, valimistulemusi muuta ja elektrivarustuse katkestada (küsige Ukrainalt!).Aastakümnetega kujunes USA valitsusest, kes varjus salastatuse ja konfidentsiaalsuslepingute taha, maailmas peamine nullpäevade koguja. Valitsusametnikud maksid kõrget hinda (alguses tuhandeid ja hiljem miljoneid dollareid) häkkeritele, kes olid valmis oma sissemurdmistarkvara maha müüma ja sellest vaikima. Kuid seejärel kaotas USA kontrolli nii oma varude kui ka turu üle. Nüüd on need nullpäevad vaenulike riikide ja palgasõdurite kätes, ja nemad ei hooli sellest, kui kellegi hääl kaduma läheb, kuskil joogivesi saastub või tuumajaamas avarii toimub.„Nii lõpeb maailm, räägivad nad mulle” on hämmastav ajakirjanduslik uurimistöö, mis kubiseb nuhkidest, häkkeritest, relvakaupmeestest ja ka tunnustamata kangelastest, ning on ühtaegu nii põnevik kui ka teatmeteos. Tuginedes aastatepikkusele ajakirjanikutööle ja sadadele intervjuudele, kergitab Nicole Perlroth varjatud turult saladuskatet ja paljastab vahetu ohu, millega silmitsi seisame, kui me ülemaailmset kübervõidurelvastumist kontrolli alla ei saa.Nicole Perlroth töötas kümmekond aastat New York Timesi küberturvet, digispionaaži ja sabotaaži kajastava juhtiva ajakirjanikuna. Ta loeb loenguid Stanfordi ülikoolis ning esineb sageli konverentsidel. Praegu töötab ta sisejulgeolekuministeeriumi küberturvalisuse ja taristukaitse ameti (CISA) nõunikuna. Samuti on ta liitunud välissuhete nõukogu küberturbe töörühmaga.„Järjest tihemini kõlavad teated küberrünnakutest, kuid nende tagamaid avatakse harva. Küberohud on meie ajastu uus reaalsus, milleks tuleb valmis olla ja teadlikkus aitab sellele enim kaasa. Just see ajendas ka Teliat tooma Nicole Perlrothi raamatut laiema Eesti lugejaskonnani.”Kristjan Kukk, Telia Eesti ärikliendi üksuse juht„Nicole Perlroth on kirjutanud haarava põneviku reaalsetest kübersõdadest, millest me iga päev ei kuule ja mida ei hooma. See on nagu ajalugu, mis pole veel minevikuks saanud ning paneb mõtlema meid ümbritseva digimaailma haprusele.”Linnar Viik„Ka mulle on proovitud müüa nullpäeva turvanõrkusi, millest keeldusin. Seetõttu lugesin Nicole Perlrothi raamatut suure huviga poole ööni. See pakub põnevat sissevaadet kübermaailma varjatud poolde. Perlroth kirjutab keerulistest tehnilistest teemadest viisil, mis võimaldab enamikul inimestel seda lugeda ja mõista.”Merle Maigre, E-riigi Akadeemia küberturvalisuse valdkonna juht„Kui oled seni arvanud, et küberohtudest kirjutatud raamatud on igavad ja keerulised ning nende mõistmiseks peab olema selle ala ekspert, siis siin on suurepärane näide vastupidisest. Nicole Perlroth avab kadestamisväärse osavusega küberrelvade arendamisega kaasnevad ohud, mis võivad meie harjumuspärase elu pea peale pöörata. See pole helge ega rõõmus, küll aga juba esimestest lehekülgedest äärmiselt haarav ja mõtlemapanev lugemine.”Gert Auväärt, RIA küberturvalisuse keskkonna juht„Peente detailidega, põhjalikel allikatel tuginev ajalooline kajastus.” – New York Times„Köitev ja samas ka murelikuks tegev ülevaade nullpäevade ärakasutamisest. Sellele salajasele turule on raske ligi pääseda, kuid Nicole Perlroth on oma uurimistöös teistest sügavamale jõudnud ning dokumenteerib avastatut vaimukalt.” – The Economist„Elav ja provokatiivne.” – The New York Review of Books„Võib-olla aasta olulisim raamat … Perlrothi täpselt, selgelt ja haaravalt esitatud vapustavad paljastused põrandaaluse võidurelvastumise kohta on kohustuslik lugemine.” – Booklist„Võimas argument tugeva küberturbepoliitika kasuks, mis vähendaks nõrkusi ja käsitleks samal ajal lugupidavalt kodanikuõigusi.” – Kirkus Reviews„Perlroth on saanud hakkama kõrgeima taseme häiret andva põnevikuga, milles vaetakse küberkatastroofi võimalikkust.” – Boston Globe„Osalt John le Carré ja veelgi rohkem Michael Crichton. Haarav.” – The New Yorker„See pöörane reis ümber ilma viib meid kokku sõgedate tegelaste ja kummaliste lugudega, mis saadavad katseid kontrollida internetti. See kõik oleks uskumatu, kui see poleks puhas tõde.” – Alex Stamos, endine Facebooki ja Yahoo turvajuht.„Suurepäraselt loetav uus raamat. Perlrothi kajastust läbib eetikaküsimus: kuidas on õige käituda? Liiga mitmed tema kirjeldatud tegelased ei mõelnud sellele ilmselt kunagi; nende eesmärgid olid lühiajalised või isekad või mõlemat. Pöörane lugu häkkeritest ja vigadega äritsejatest ja spioonidest, mis ühtlasi käsitleb ka sügavamaid küsimusi.” – Steven M. Bellovin, Columbia ülikooli arvutiteaduste professor.„Ühe literaadi köitev lugu digiraatidest: Nicole Perlroth annab rabava näo salajasele valitsuse toetatud eliidile, kes kasutab ühtesid ja nulle meie kaitsmiseks või meie ohustamiseks – ja lõikab sellest kasu.” – Glenn Kramon, New York Timesi endine vanemtoimetaja„Paljastab tänapäeva demokraatia Achilleuse kanna: desinformatsiooni, häkkimise ja tarkvaranõrkuste karmi reaalsuse. Töötan selles vallas teadlase ja tehnoloogina, ning see raamat ajas mulle tõelise hirmu nahka. Lugege!” – Gary McGraw, raamatu „Software Security” autorTutvu raamatuga lähemalt ja loe katkendit Rahva Raamatu blogis!Näita rohkem ...
Donald Trumpi presidentuur tõstatas küsimuse, mida paljud kunagi tõenäoliseks ei pidanud: kas Ameerika de-mokraatia on ohus? Harvardi professorid Steven Levitsky ja Daniel Ziblatt on üle kahekümne aasta uurinud demokraatiate lagunemist Euroopas ja ... Ladina-Ameerikas ning nende arvates on vastus jaatav. Demokraatia ei lõpe enam pauguga – revolutsiooni või sõjaväelise riigipöördega –, vaid vaikse kiunatusega, põhjuseks ülitäht-sate institutsioonide, näiteks kohtusüsteemi ja ajakirjanduse aeglane ja pidev nõrgenemine ning poliitilise hea tava järkjärguline murenemine. Hea uudis on see, et autoritaarsuse kiirteel on mitu väljasõidurampi. Halb uudis on see, et esimene on juba seljataga.Ajalehed Washington Post ja Time nimetasid seda New York Timesi menuki tiitliga pärjatud raamatut üheks 2018. aasta tähtteoseks.* „Vastupidiselt paljudele analüütikutele ja mõtlejatele ei jää Levitsky ja Ziblatt kinni president Donald Trumpi isikusse, vaid analüüsivad USAs aset leidnud muutusi laiemalt. Järeldused on lohutud: Trumpi esimene valimis-võit oli USA ühiskonna arengu loogiline lõpptulemus. Eestile on raamatu põhijäreldus, et ei piisa üksnes USA välispoliitika ja maailma jälgimisest. Vaja on peensusteni tunda ka USA ajalugu ja sisepoliitikat, sest valimis-ringkondade järjekordne muutmine (nn gerrymandering) võib tuua endaga kaasa tagajärgi, mis annavad tunda ka siin Maarjamaal.“- Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetajaNäita rohkem ...
Saksamaa eiras aastaid Putini režiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. ... Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Mil-lised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Weh-ner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.* „Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel va-litsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kauban-dussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sot-siaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audok-toritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle te-gevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taus-tahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu.“- Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professorNäita rohkem ...
Kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, muutus julgeolekuolukord kogu Läänemere piirkonnas: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes. Kuidas mõjutavad iga riigi ajaloos ja naab-russuhetes peituvad põhjendused ... seda, kuidas uuele ohule reageeritakse? Millised jäljed toovad Hansaliidust NATOsse?*„Raamat viib lugeja hoogsale retkele ümber Läänemere, tutvustades erinevaid kohalikke vaateid regiooni pin-gelisele julgeolekuolukorrale. Kaasahaaravalt kirjutatud reisiloos põimuvad kirjeldused randadest ja metsadest, intervjuud kohalike elanikega ning sissevaated riikide ajalukku ning välis- ja julgeolekupoliitikasse. Raamat annab ülevaate piirkonna laiapindsest julgeolekust, hõlmates nii sõjalist kaitset, küberohtusid, migrat-siooni kasutamist relvana kui ka energiajulgeolekut. Lood Eesti häkkerite tegevusest Ukraina toetamiseks, Lätis elavate Nõukogude armee pensionäride vaadetest lähiajaloole ning Leedu piirivalvurite kogemustest, kes takistasid aasta jooksul umbes 18 000 illegaalset pii-riületust Valgevenest, pakuvad põnevaid vaatenurki ja uusi infokilde ka regiooni julgeolekut igapäevaselt jälgi-vale lugejale. Kirjeldused Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome jõupingutustest, et kasvanud ohtudega toime tulla ja varasemaid poliitikaid ümber hinnata, aitavad mõista Läänemere julgeolekuolukorra pöördelist ajajärku ja Venemaa Ukraina-vastase sõja laiaulatuslikku mõju.“- Kristi Raik, politoloogAutoritest: Kaja Kunnas (snd 1968) on ajakirjanik ja kirjanik, kes on paarkümmend aastat vahendanud Eesti, Läti ja Leedu sündmusi Soome meediale, peamiselt ajalehele Helsingin Sanomat. Tal on Helsingi Ülikooli riigiteaduste ma-gistrikraad. Kaja Kunnas on varem kirjutanud kaks raamatut, neist teise – „Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aas-tad“ (eesti keeles 2017. a) – koos Marjo Näkkiga.Marjo Näkki (snd 1976) on ajakirjanik ja kirjanik, kes on töötanud Soome rahvusringhäälingu YLE, MTV3 ja Soome uudisteagentuuri STT Läänemere, Balti ja Venemaa korrespondendina. Ta on juhtinud YLE raadio 1 saa-det „Ykkösaamu“ ja peaministri intervjuutundi. Lisaks eelmisele ühistööle Kaja Kunnasega on Marjo Näkkilt va-rem ilmunud raamat „(Soome)maalt ja hobusega“ (eesti keeles 2011. a).Näita rohkem ...
„Kiibisõda“ on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu ... tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim.Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu „Kiibisõda“ paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.Majandusajaloolane Chris Miller selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega.Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades.Näita rohkem ...
Eessõna autor: Jüri AdamsDemokraatlikud riigid peaksid valmistuma Venemaa kokkuvarisemiseks, kordamata 20. sajandi vigu – korduvaid katseid päästa Vene impeeriumi. Juraj Mesík esitab veenva analüüsi Venemaa käekäigu kohta pärast lüüasaamist ... Ukrainas. Ajaloolistele paralleelidele toetudes väidab ta, et Venemaa lagu-nemine pole mitte ainult tõenäoline, vaid paratamatu, esitades läänele üleskutse asuda ennetavalt Venemaa-järgset maailma kujundama.Kolm vaala, millele Venemaa toetub, on repressiivaparaat, mütologiseeritud rahvuslik identiteet ja tulu fossiilkütuste ekspordist. Sõda Ukrainas on paljastanud nende rabeduse, mis kiirendab riigi kil-lustumist. Mesík pakub välja uue poliitilise käsitluse, mille keskmes on viiekordne D: demilitariseeri-mine, depopulatsioon, denatsifitseerimine, denukleariseerimine ja dekoloniseerimine. Läänele tege-vuskava pakkudes tugineb ta teiste impeeriumide, näiteks Austria-Ungari, Osmanite, Saksa ja Jaapani impeeriumi kontrollitud lagunemise ajaloolistele õppetundidele. See on oluline raamat poliitikakujundajatele, analüütikutele ja igaühele, kes huvitub Venemaa tule-vikust ning selle mõjust ülemaailmsele julgeolekule.*Mesík usub, et suurt osa Vene impeeriumi demonteerimises hakkavad mängima alistatud rahvad, kelle hulgas on sihikindlast venestamisest hoolimata paljud pead tõstmas. Suurte piirkondade lahkulöö-mismeeleolud võivad Venemaa sõjalise kaotuse korral kiiresti võimenduda. Seda võimalust ja rahvaste vabaduspüüdu käsitleb ka Jüri Adams oma põhjalikus järelsõnas. Aimar Altosaar*Autorist: Juraj Mesík (1962) on publitsist ja globaalsete trendide analüütik. 1988. aastal lõpetas ta Tðehhoslo-vakkia Komenský Ülikooli arstiteaduskonna. Sealtpeale on ta aktiivselt osalenud keskkonnaliikumises, juhtinud Slovakkia roheliste erakonda ja sihtasutust Ekopolis, olnud Prahas Föderaalassamblee saadik ja föderaalse keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja. 2003–2009 töötas ta Washingtonis Maail-mapanga sotsiaalse arengu vanemspetsialistina ning osales arendusprojektide elluviimises Aafrikas, Aasias ja Ida-Euroopas. Hiljem on ta pidanud loenguid Tðehhi Vabariigis Olomoucis Palacký Ülikoolis ja Slovakkias Bratislavas Komenský Ülikoolis. Mesík osaleb aktiivselt Venemaa-järgsete Vabade Rahvaste Foorumi tegevuses ja tema sulest on ilmunud kuus raamatutNäita rohkem ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Näita rohkem ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Näita rohkem ...
On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele.Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks ... on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.Venemaa ühiskond on korruptsioonist läbi imbunud, Kreml kardab demokraatlikke algeid ja Venemaa on muutunud tänapäeva fašistlikuks riigiks. Tõe ja vale ehk nn taktikalise tõe kasutamisel on venelased meist paindlikumad. Ajalugu käsitletakse seal nostalgiaga ning seda kasutatakse oleviku ja tuleviku mõjutamiseks. Eriteenistused tapavad välismaal tegelasi, keda tembeldatakse Venemaa vaenlasteks ja reeturiteks. Miks see nii on? Autorid kirjeldavad ja selgitavad neid nähtusi. Värvikalt ja ladusalt räägitud lugu algab 9. sajandi lõpu Kiievi-Venemaaga, kulgeb läbi Tsaari-Venemaa ja Nõukogude Liidu ajajärkude ning jõuab Ukraina sõjani.Raamat põhineb Martti J. Kari populaarsel YouTube’i loengul, millest sai 2022. aastal Soome kõigi aegade vaadatuim ülikooliloeng (üle 1,6 miljoni vaataja).Martti J. Kari PhD (1960–2023) oli Soome küberturvalisuse ja hübriidsõja ekspert ning üks silmapaistvamaid Ukraina sõja käsitlemise asjatundjaid, kes töötas nii peastaabi luureülema asetäitja kui ka Jyväskylä ülikooli tööelu professorina. Ta uuris Venemaad üle 30 aasta oma elust.Antero Holmila PhD (1979) on Jyväskylä ülikooli ajalooprofessor, kes on õppinud Suurbritannias Kenti ja Exeteri ülikoolis ning kaitses oma doktoritöö Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledžis. Ta on spetsialiseerunud teise maailmasõja järgsele perioodile ja sõja järelmõjudele.Näita rohkem ...
Urho Kekkose esimese ametiaja alguses vihkas teda peaaegu pool Soome rahvast, ametiaja lõpuks aga ei olnud Kekkosele alternatiivi. Kuidas selleni jõuti, on tõeliselt põnev poliitetendus. Ameeriklase Gordon F. Sanderi teos räägibki sellest, kuidas ... Urho Kekkonen külma sõja kuumimal ajajärgul määras kindlaks oma 25 aastat kestnud ametiaja põhisuunad, toimetades osavalt Nõukogude Liidu ähvardava ohu ja USA pakutud abi vahel.1950. aastate lõpus, suurriikidevaheliste mõjupiirkondade jagamise ajal, oli Soome piirkond, millele olid pööratud kogu maailma pilgud. Soome vastu tundsid isiklikku huvi nii Nõukogude Liidu kui ka USA juhid. 1956. aastal võitis Urho Kekkonen presidendivalimised vaid ühe valijamehe häälega. Sellest hoolimata õnnestus Kekkosel võita rahva usaldus ja armastus. Kuidas osav poliitik tegutses, mis oli tõelisus ja mis oli mäng? Kuidas ta kohtles oma poliitilisi vastaseid? Milline oli Nõukogude Liidu roll ja mida pakkus John F. Kennedy Kekkosele noodikriisi lahendamiseks? Millised Kekkose isiklikud motiivid ajendasid teda pühenduma isamaa teenimisele ja võimu enda kätte koondamisele? Gordon F. Sander (snd 1951) on USA ajakirjanik ja aimekirjanik, kes on külastanud Soomet 1977. aastast alates. Sander kirjutab kaasakiskuvalt, joonistades pildi nii isikutest ja nende tegudest kui ka sellest, kuidas haakuvad sündmused rahvusvahelise olukorraga. Sander on olnud Pulitzeri preemia kandidaat. Praegu elab ta Riias, kust saadab artikleid paljudele USA kvaliteetlehtedele.Näita rohkem ...
2023 Goody Business Book Awards – kategooria „Mõtle teistmoodi“ esikoht2023 NABE Pinnacle Book Awards – ärikategooria esikoht2023 IPA Press Awards – juhtimiskategooria esikoht„Juhtimine on üks kõige raskemaid rolle, mille kunagi ette võtad, sest ... sama probleemi ei tule kunagi mitu korda ette, iga päev nõuab sult midagi uut ning sul tuleb pidevalt edasi õppida ja areneda. Pinge võib olla tohutu: kõik on sinu õlul ja kui asjad lähevad valesti, on see sinu süü. Ent kui kõik läheb hästi, kirjutatakse õnnestumine meeskonna või ettevõtte arvele. Sellest pole midagi, sest sa nõustusid sellega, kui juhirolli vastu võtsid. Tore on aga see, et sellest saadav tasu on kõike läbielatut väärt. Näha, kuidas inimesed küpsevad ja võtavad enda kanda juhtrolle, kuidas nad on edukad ja arenevad tänu sellele, et sina orkestrit juhtisid, on üks kõige rahuldustpakkuvamaid asju, mida kogeda.“ – R. Michael AndersonTraditsiooniline juhtimisviis – juhtimine 1.0 – on suunatud ülevalt alla: see on bürokraatlik juhtimine, kus käsutatakse ja kontrollitakse. Niiviisi toimivad vanakooli sõjavägi, monarhia ja ka mõningad ettevõtted. Tänapäevased uuringud on näidanud, et selline juhtimisviis tekitab stagnatsiooni ja rahulolematust. See lömastab algatusvõime, teeb kasumi maatasa ning hävitab lojaalsuse ja usalduse.Rahvusvahelise kogemusega juht ja juhtide koolitaja R. Michael Anderson on kokku pannud praktilise ja tõhusa juhi teadmistepagasi: juhtimise 2.0 ehk kasvujuhtimise, mis surub teid küll mugavustsoonist välja, ent tagab teie ja teie meeskonna arengu ja aitab luua tulemustele orienteeritud õhkkonna, suurendades pikas plaanis ettevõtte kasumlikkust.Raamat on mõeldud nii äsjastele kui ka kogenud juhtidele. Kogenud juhid saavad võimaluse näha end läbi kõrvalseisja pilgu ja kohandada enda kasvujuhtimise stiili, värskelt juhi positsioonile astunud leiavad kasulikke nõuandeid, kuidas saada lahti närivast petturi sündroomist või kuidas paremini prioriseerida ja ülesandeid delegeerida. Lisaks leiab raamatust tööriistu strateegilise mõtlemise arendamiseks, piiravate uskumuste ületamiseks, enesekindluse tõstmiseks, vastutuse jagamiseks ja palju muud. Kõike seda toetavad teadmised psühholoogiast ja neuroteadusest: kui aju õigesti seadistada, võib sellest lõpmatult palju kasu lõigata.Näita rohkem ...
Majandussüsteem on kokku varisemas. On aeg vahetada see välja uue vastu.Enam kui viiskümmend aastat tagasi šokeeris maailma Rooma Klubi tellitud aruanne „Kasvu piirid”. Selles näidati esimest korda, kuidas rahvastiku ja tööstuse kiire kasv tõukavad ... inimkonna kuristiku servale. Nüüd olemegi sinna jõudnud ja ületamas mitmeid Maa taluvuspiire. Lisaks põhjustab süvenev ebavõrdsus sotsiaalset ebastabiilsust, mis raskendab kriiside ohjamist veelgi. Üha rohkem kutsutakse üles ühiskonda muutma, ent kuidas seda teha?„Meie kõigi Maa” lahkab esimest korda, mida süsteemne muutus inimkonna jaoks tegelikult tähendab. Raamat on ühtaegu vastumürk meeleheitele ja teekaart paremasse tulevikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased näitavad uute arvutimudelite ja värskete analüüside alusel, kuidas on vaja teha viis kiireloomulist ja erakorralist pööret, et planeedi taluvuspiire arvestades viia ellu ulatuslik ühiskondlik muutus ühe põlvkonna jooksul. Autorite kollektiiv uurib raamatus järgmist:– globaalset majandussüsteemi taaskäivitav otsetee;– meie sajandi kaks alternatiivset stsenaariumi: „Liiga vähe liiga hilja” vs „Hiigelhüpe”;– viis süsteemi nihet ergutavat sammu, mis teevad aastaks 2050 lõpu vaesusele ja ebavõrdsusele ning kujundavad ümber toidu- ja energiasüsteemi.See inimkonna ellujäämise kollektiivne teejuht on kohustuslik lugemismaterjal igaühele, kes soovib, et inimelu meie hapral planeedil edasi kestaks. „Veel saab kollapsit vältida ja siin on juhised.” – Bill McKibben, raamatu „The End of Nature” autor„Esmakordselt on meil lugu tulevikust, mis ei ole ei utoopia ega räägi kollapsist ning mida saab poliitikamaastikul toetada.” – Carlota Perez, raamatu „Technological Revolutions and Financial Capital” autor„Erakordne raamat erakordsel ajal.” – Ban Ki-Moon, ÜRO 8. peasekretär„Seda peaks arutatama maailma kõikides parlamentides.” – Vanessa Nakate, kliimaaktivist, Aafrika liikumise „Rise Up Movement” asutajaNäita rohkem ...
Külma sõja lõppedes tundus liberaalse demokraatia võidukäik vääramatu ning oldi alusetult veendunud, et tulevik on rahu ja globaliseerumise päralt. Vladimir Putini autoritaarse Venemaa püüdlused õõnestada lääne institutsioone, riike ja väärtusi on ... aga leidnud kõlapinna lääneski. Populismi esiletõus, brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda ja Donald Trumpi valimine presidendiks olid kõik Venemaa eesmärgid ning nende täitumine paljastab lääne ühiskondade haavatavuse.Põhjalikul faktimaterjalil rajanevas uurimuses siirdub Timothy Snyder lehepealkirjade taha, et tuua päevavalgele demokraatiat ja õigusriiki varitsev tegelik oht. Ta selgitab, millise karmi valiku ees me seisame – võrdõiguslikkus või oligarhia, individuaalsus või totaalsus, tõde või valed –, ning näitab praegusel äärmiselt ebastabiilsel ajal teed tulevikku. Timothy Snyder (snd 1969), paljude ajaloo- ja poliitikateemaliste raamatute autor, on Yale’i Ülikooli ajalooprofessor ja Viini Inimteaduste Instituudi korraline teadur. Eesti keeles on tema teostest seni ilmunud „Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel”, „Punane prints: ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud”, „Must muld: holokaust kui ajalugu ja hoiatus” ja „Türanniast: 20 õppetundi 20. sajandist”.Näita rohkem ...
Nad väidavad, et kliima soojeneb ja et nad on mures... Nad valetavad. Ja teesklevad. Kliima soojenemine on nende unistus. Äriidee. Nad jutlustavad, kui head ja toredad asjad on orgaaniline toit, biokütused ja tuulegeneraatorid. Väga nunnu, kuid ... jälle vale. Jälle üks kena äriidee. Ketserlik tõde on see, et kogu see ökovärk on planeedile Maa kordi kahjulikum kui paljuneetud geneetiliselt muundatud toit või naftatööstus. Käsi püsti, kes nn rohelistele ka edaspidi maksta tahab!James Delingpole on Suurbritannia ajakirjanik, kes sai üleilmselt tuntuks, kui paljastas just selliseid kliimasoojenemise teooriaid fabritseeriva korrumpeerunud teadlaste jõugu East Anglia Ülikoolis.Näita rohkem ...
Selle raamatu ilmumine sattus täiesti juhuslikult ajale, kui Putini Venemaa alustas sõda Ukraina vastu. Samas tekib seda raamatut lugedes paratamatult veendumus, et selles sõjas pole midagi juhuslikku. Sõda Läänega on Putin koos oma vanade KGB ... kamraadidega ette valmistanud juba aastaid. Selle tarbeks on Putin ja tema lähikondsed ehk siloviki järjekindlat kogu Venemaa majanduse rakendanud mustade kassade ja rahapesu skeemidesse. Tulemuseks on tohutud ressursid, mille kasutamise peamine eesmärk on lisaks isiklikule heaolule Venemaa sõjaliste ja mõjutusoperatsioonide rahastamine. KGB-lased Venemaa eesotsas arvestavad sellega, et Lääs ei julge nagunii midagi otsustavat nende vastu ettevõtta. Samas annab ka selle raamatu läbilugemine päris palju ideid, millised sanktsioonid võiksid Putinit päriselt mõjutada. Ainuüksi raamatu lõpus olev nimede register võiks olla väga heaks aluseks nende inimeste tuvastamiseks, keda võiks ja tuleks sanktsioneerida. Kes on need inimesed, kellega koos Putin on suure osa Venemaa varadest enda kontrolli alla haaranud ja kuidas seda on aastakümneid teostatud, neile küsimustele annabki Catherine Beltoni raamat Putini inimesed erakordselt detailse ja faktirohke vastuse. Selle raamatu kvaliteeti tõestab ka see, et sellele on Aasta Raamatu tiitli omistanud: Times ja Sunday Times, Daily Telegraph, The Economist , Financial Times ja New StatesmanNäita rohkem ...
“Jutustusi endisest Euroopast” sisaldab nelja osa ehk raamatut, mis räägivad erakondade tekkimisest, arengust ja kriisidest Eestis, demokraatiast ja diktatuurist, Nõukogude Venemaast ja kommunismi teostuskatsetest ning rahvussotsialismi arengust ... Saksamaal. Eduard Laaman on terase vaatleja, kirjeldaja ja analüüsijana pannud 1930. aastatel kirja mõtted, analüüsid ja arusaamad, mis aktuaalsed praegugi. Nii mõnegi tollase ühiskonna arengujoone võib kerge vaevaga üle kanda tänasesse päeva.Näita rohkem ...
(Ilmumisaeg: 2023, , 2.03 Mb, Kirjastus: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661321)
Me suudame kliimakriisiga toime tulla. See raamat näitab, kuidas seda teha. Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu ... muuta?„Tulevik on meie teha“ on praktiline, optimistlik ja innustav raamat, mis sobib igas vanuses lugejale, kõigile, kes tunnevad end kliimakriisiga silmitsi seistes jõuetuna. Meil on veel võimalus ohjeldada kliimamuutuste pikaajalisi mõjusid ja hoida ära kõige hullem. Me teame, mida tuleb teha, ja meil on selleks kõik vajalik olemas. Otsustav hetk on käes, sellest võib kujuneda meie tähetund. Ent meil tuleb tegutseda nüüd ja praegu.Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac veavad koos üht olulisimat kliimateemalist podcast’i „Outrage + Optimism“. Nad on asutanud organisatsiooni Global Optimism, mis on pühendunud uskumuste ja narratiivide muutmisele ning valitsuste, firmade ja kodanike innustamisele, et kaitsta kliimakriisi kahjude eest kõike, millest nad hoolivad. Figueres on endine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretär ja Rivett-Carnac töötas tema alluvuses poliitikastrateegina. Nad on tuntud oma erakordse koostööle orienteeritud diplomaatia poolest, tänu millele võtsid 195 maailma riiki ühel häälel vastu pöördelise Pariisi kliimaleppe.Elame erakordsel, väga kiirete muutuste ajal. Aga me ei tohi tulevikku karta. Vastupidi, me peame hoidma uudishimu ja optimismi. See raamat heidab valgust meie võimalustele ja valikutele alanud kümnendil. Kas ja kuidas me neid ideid rakendame, on juba igaühe enda teha. Lugeda ja kaasa mõelda tasub kindlasti.Eva TruuverkRohetiigri eestvedaja ja maailmakoristuspäeva juhtSee raamat seob kliimamuutuste ajaloo, poliitika ja teaduse üheks terviklikuks looks, mis seletab praegust kliimakriisi ja annab lugejale juhised, mida ta ise kohe ja ka kaugemas tulevikus teha saab, et inimkond tekkinud olukorrast võimalikult hästi välja tuleks.Dr Annela Anger-KraaviNäita rohkem ...
Pikka aega on maailmas valitsenud usk, et inimeste ja riikide ühendamine interneti, läbipõimunud maailmamajanduse ja vaba liikumise kaudu toob kaasa püsiva rahu, sest ühendatud maailmas oleks arutu sõdida. Mark Leonard aga näitab, kuidas ühendatus ... ajab meid hoopis tülli ja lahku.Üha ägenevaid konflikte võib näha kõikjal alates suhtlusmeediast, kus inimesed on üksteise kõri kallal, kuni riikide ohtliku rivaalitsemiseni. Maailmapoliitika viimast aastakümmet iseloomustavad USA ja Hiina vaenutsemine, suutmatus lahendada üheskoos selliseid üleilmseid keerdküsimusi nagu kliimamuutused ja pandeemiad ning hägustunud piir sõja ja rahu vahel, kui tavapärane sõjapidamine on asendunud sanktsioonide, küberrünnakute ja massrändega.Leonard selgitab, mil moel ja miks on üleilmastumine murdnud oma lubadust muuta maailm turvalisemaks ja jõukamaks, ning samal ajal uurib võimalusi, kuidas saaksime pöörata ebarahu ajajärgu lootusrikkama tuleviku rajale.„Meie aega kujundab paradoks: mida rohkem ja tihedamalt inimesi ja riike ühendatakse, seda rohkem tahavad nad eraldi olla. Praegusaja maailma keskne korraldav printsiip ei ole globalistide ja rahvuslaste võitlus pärani või lukustatud väravate pärast, vaid suur hulk ühendatuskonflikte, mille vastaspooled on tihedalt seotud.”Näita rohkem ...
Raamat koondab paarkümmend president Volodõmõr Zelenskõi kõige tähelepanuväärsemat kõnet viie esimese nädala jooksul pärast Vene armee sissetungi Ukrainasse; neile eelneb kaks sõnavõttu sõja eelõhtust. Kogumiku lõpetab Zelenskõi pöördumine Eesti ... Vabariigi Riigikogu poole 13. aprillil 2022. Juhtides oma riigi vastupanuvõitlust, kutsub Zelenskõi ukrainlasi üles vaprusele, andes ilustamatult aru selle ebaõiglase sõja kaotustest ja võitudest. Raamatu müügist saadud kogu tulu annetatakse Ukraina rahva toetuseks.Näita rohkem ...
Olen töötanud nii arstina kui kolmes riigis suursaadikuna. Kord tabasin end mõttelt, et kus olin mina, kui esimesed inimesed, Neil Armstrong ja Buzz Aldrin, Kuule läksid, n-ö kuundusid? Mida ma sel hetkel tegin, õppisin või kus ma üldse olin? ... Sellest sai alguse raamat, mille mustriks on minu ja minu perekonna seosed Eestis, mujal maailmas või kasvõi galaktikas toimuvaga. On hämmastav, kui palju imetabaseid erinevaid asju toimub ühel ja samal ajal, millel võivad olla omavahel teatud seosed. Nagu minu sünd koos NATOga, mis pakub siiani rahulikku aega.Kronoloogia lehekülgedel toon igal aastal esile ühe enda jaoks tähendusliku sündmuse ja teised on ajalises järjekorras. Lugedes meenuta ka enda elu nende sündmuste aegu ja tunneta end aja muutuses.Näita rohkem ...
Sunday Timesi menuk„Ladus, kaasahaarav lugemine“ – The Guardian„Väga õigeaegne ohukell.“ – SagaKindlasti on hulk lugejaid, keda Piers Morgani „Ärgake!“ ärritab. Kuid paljudele toob see raamat hoopis äratundmisrõõmu, isegi kergendust, sest autor ... ütleb selge sõnaga välja olulisi asju, mille ümber on tavaks vaid ebamääraselt keerutada. Tegemist on nn ärganute (wokies), nende hüüdlausete ja tegevuse halastamatu kriitikaga, kusjuures kriitikuks on inimene, kes loeb ennast ise liberaaliks. Morgani põhiline väide on, et ennast liberaalidena reklaamivad ärganud – või ka lumehelbekesed – on ise liberalismi reetnud ja nõudlevad oma eesmärke kõige sallimatumal kombel. Morgan ei ole küll lõpuni järjekindel, ta räägib kohati endale vastu, kuid põhisõnum on esitatud jõuliselt ja argumenteeritult. Väärt lugemine kõigile, nii pooldajatele kui ka vastastele.Piers Morgan (sündinud 1965) on Briti ajakirjanik ja meediategelane, kes kõmulehtede toimetajana tekitas poleemikat oma agressiivse stiiliga ja hiljem saavutas telenäona rahvusvahelise kuulsuse. Tähelepanu pälvis tema viis lõhkuda ajakirjanduslikke standardeid. Morganit on sageli kritiseeritud tema teravuse ja näiliselt isiklike rünnakute pärast. Vaadetelt on Morgan pigem mõõdukas liberaal, kuid tema kirglik väitlusstiil on korduvalt kaasa toonud skandaale. Eriti halastamatu on Morgan Lääne poliitilise ja kultuurieliidi silmakirjatsemise suhtes n-ö poliitiliselt tundlikes küsimustes.Näita rohkem ...
Kapitalism on olnud mõnda aega ummikus. Sel ei ole lahendusi paljudele probleemidele: haigustele, ebavõrdsusele, digilõhele – ja kõige ilmekamalt keskkonnakriisile.Suuri kriise saab lahendada ainult innovaatiliste lahenduste abil. Selleks on tarvis ... kapitalismi põhjalikku muutust, mis hõlmab ava- ja erasektori koostööd, missioonikeskset mõtlemist ja huvirühmadega arvestamist: jagada ei tule üksnes riske, vaid ka hüvesid. Tuleb mõelda julgelt ja mobiliseerida ressursid sama söakalt, nagu seda tehti Kuule jõudmiseks – seekord ent ränkade ühiskondlike probleemide lahendamiseks.Selleks peab ühiskonnakord olema kaasav, kestlik ja põhinema innovatsioonil, mis lahendab konkreetseid probleeme. See nõuab ettevõtete, ühiskonna ja avasektori koondumist ühise eesmärgi nimel. Senine tee on umbtee.Näita rohkem ...
Auhinnatud ajakirjanik Tim Marshall selgitab kümne olulise kaardi näitel maailma riikide geopoliitilisi strateegiaid. Raamat loob konteksti, mis poliitreportaažidest sageli puudub: kuidas nende riikide füüsilised omadused mõjutavad nende tugevust ja... haavatavust ning nende juhtide otsuseid. Mida tähendab see, et Venemaal peab olema merevägi, aga on ka kuus kuud aastas külmunud sadamad? Kuidas mõjutab see Putini käitumist Ukrainas? Kuidas piirab Hiina tulevikku tema geograafia? Miks ei ole Euroopa kunagi ühtne? Miks ei saa Ameerikasse kunagi sisse tungida? Valgustades paratamatut füüsilist reaalsust, mis kujundab kõiki meie püüdlusi ja ettevõtmisi, on „Geograafia vangid“ hädavajalik juhend maailma ajaloo ühe peamise (ja enamasti tähelepanuta jäetud) mõjuteguri kohta.Näita rohkem ...
„Valekoidik“ tõestab, et globaalne kapitalism liigub krahhi suunas. Katsed luua maailmas angloameerika stiilis vabaturgu tekitavad katastroofi, mis on ulatuse poolest võrreldav Nõukogude kommunismi hävinguga. Moraalne ja sotsiaalne lagunemine ... ähvardab isegi väidetavalt uue maailmatsivilisatsiooni lipulaevaks peetavat Ameerikat, kes peab taganema teiste kultuuride ees, kus pole kunagi unustatud, et turg toimib kõige paremini ikkagi siis, kui see on ühiskonna osa. See vabaturuutoopia vastane raamat on tunnustatud õpetlase ja esseisti Nassim Nicholas Talebi sõnul prohvetlik.John Nicholas Gray on inglise poliitfilosoof ja kirjamees, Londoni Majandus- ja Politoloogiakooli Euroopa mõtteloo teaduskonna emeriitprofessor. Ta kirjutab korrapäraselt arvamuslugusid ja raamatuarvustusi ajakirjandusväljaannetele. Lisaks on tema sulest ilmunud mitu mõjukat raamatut, nende hulgas käesolev „Valekoidik“, mille kohta George Soros on tunnustavalt öelnud, et see on „globaalse kapitalismi süveneva ebastabiilsuse võimas analüüs, mida peaksid lugema kõik, kes tunnevad muret maailmamajanduse tuleviku pärast“.Näita rohkem ...
